RMK maksab tänavu riigieelarvesse dividendidena 37,5 miljonit eurot
RMK nõukogu kinnitas 2017. aasta auditeeritud
majandustulemused, mille kohaselt ulatus möödunud aasta käive 174,8 miljoni,
ärikasum 48,9 miljoni euroni. Nõukogu tegi ettepaneku maksta dividendidena
riigieelarvesse 37,5 miljonit
eurot, mis on aasta varasemast 15 miljonit rohkem.
RMK müüs 2017. aastal 3,8 miljonit kuupmeetrit puitu,
riigimetsa raiemaht vähenes aasta varasemaga võrreldes 5%. Metsaraiet mõjutasid
2017. aasta augustist kuni aasta lõpuni valitsenud vihmased ilmad, mis ühtpidi
ei võimaldanud tavapärasel viisil metsas raiuda, teisalt aga tõstsid puidu
hinda. Kaubagruppide võrdluses jagunes müüdud puit järgmiselt: palk 48%,
paberipuit 32%, küttepuit 15% ja hakkpuit ning raidmed 5%.
RMK valduses olevate metsade pindala suurenes 2017. aasta
lõpuks 1 006 500 hektarile. Metsa kui bioloogilise vara väärtus suurenes
metsapindala ja kasvava metsa tagavara kasvu ning puiduhindade tõusu tõttu 410 miljoni
euro võrra. 2017. aastal viidi täiendavalt range kaitse alla 70 000 hektarit
majandatavaid metsi. Metsade kaitse alla võtmine vähendas bioloogilise vara
rahalist väärtust 151 miljoni euro võrra. Koos bioloogilise vara väärtuse muutusega
jõudis RMK kasum 2017. aastal erakorralise 453 miljoni euroni.
Metsa istutati 2017. aastal 21,2 miljonit puud, mida on
varasema aastaga võrreldes üle miljoni metsataime rohkem. Metsauuendust
hooldati 24 600 hektaril, noore metsa kasvutingimuste parandamiseks tehti
valgustusraiet 19 000 hektaril ning keskealistes metsades harvendusraiet 9900
hektaril. Uuendusraiet tehti 10 300 hektaril, see on ühel protsendil RMK metsamaast.
Aastaga suurenes külastuskordade arv RMK puhke- ja
kaitsealadel 100 000 võrra, ulatudes 2,4 miljonini. RMK populaarseimad
puhkealad on Tallinna ja Nõva ümbruses, rahvusparkidest külastati enim Lahemaad
ja Soomaad. 2017. aastal pandi rõhku looduses liikumise võimaluste
parandamisele, töös oli ligi 30 erineva objekti korrastamine või ehitamine.
Suurematest objektidest valmisid Ingatsi õpperada Viljandimaal, Mukri vaatetorn
Raplamaal ja Tuhu soo vaatetorn Pärnumaal. Samuti pandi paika RMK matkatee kolmanda
haru Penijõe-Aegviidu-Kauksi trass ning valmis RMK matkateed ning metsa
väärtusi tutvustav rändnäitus „Eesti mets räägib Eesti lugu“.
RMK teavitus- ja haridusprogrammides osales kokku
207 000 inimest. Looduses liikumise võimaluste pakkumiseks ja loodushariduse
jagamiseks panustas RMK eelmisel aastal 5,3 miljonit eurot.
Looduskaitsetööde
tegemiseks kulus RMK-l 2017. aastal 2,65 miljonit, mida on 750 000 euro
võrra rohkem kui aasta varem. Suurimateks töödeks olid Mullutu-Loode hoiuala ja
Alam-Pedja looduskaitseala taristu rajamine ja Endla looduskaitseala rabade
veerežiimi taastamistööd. Poollooduslikke kooslusi ehk pärandkooslusi taastas
RMK 2017. aastal 551 hektaril. Poollooduslike koosluste hooldamiseks on RMK
sõlminud maakasutuslepingud 359 füüsilise ja juriidilise isikuga. Soode
taastamistööd lõpetati 290 hektaril, töös on veel üle 5000 hektari taastamist
vajavaid sooelupaiku. Lisaks tegi RMK eelmisel aastal erinevaid töid 24
looduskaitsealuse liigi elupaiga seisundi parandamiseks.
2016. aasta eest maksti riigile dividendidena 22,5 miljonit
eurot, millelt arvestati tulumaksu 5,6 miljonit eurot. 2016. aastal teenis RMK
50,3 miljonit eurot kasumit.
2018. aastaks prognoosib RMK 185,5 miljoni suurust käivet,
millelt plaanitakse teenida 41,3 miljonit eurot kasumit.
RMK hoole all on neljandik Eestimaast, RMK on riigile
kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja
majandaja. Oma tegevuses juhindub RMK rahvusvahelise säästva metsanduse
standarditest. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsataimi ja
korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise
võimalusi puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu
kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark ning Põlula kalakasvandus.
Lisainfo:
Aigar Kallas
RMK juhatuse esimees
aigar.kallas@rmk.ee
