RMK matkarajad ja puhkekohad on muutunud üha menukamaks

Loodushuviliste tee viib metsa, rappa ja teistesse põnevatesse riigimetsas asuvatesse paikadesse aasta-aastalt sagedamini. Mullu külastati RMK puhke- ja kaitsealasid 3,2 miljonil korral ehk rohkem kui iial varem.

Aasta enne seda kasutati RMK pakutavaid looduspuhkuse võimalusi 3 miljonil korral, kümme aastat tagasi külastati riigimetsa radu ja puhkekohti 1,9 miljonit korda.

RMK külastuskorralduse osakonna juhataja Marge Rammo sõnul on huvi looduses puhata aasta-aastalt liikunud tõusvas joones.

„Meil on väga hea meel, et oma vaba aega tullakse loodusesse veetma ja valitakse selleks RMK pakutavad puhkevõimalused,“ lausus Rammo.

Kui mullust rekordipüstitust soosisid eelmisel aastal kindlasti ühelt poolt nii soe kevad, suvi kui ka sügis, siis teisalt on riigimetsa rajad, telkimisalad ja lõkkekohad aasta-aastalt ka rohkem tuntust kogunud.

Senisest sagedamini käidi eelmisel aastal näiteks telkimisaladel. Külastuste arv kasvas nii Tartumaal Pangodi telkimisalal (40 400 vs 32 700), Põlvamaal Palojärve telkimisalal (45 800 vs 35 400) ja nii mitmelgi teisel telkimisalal.

Niisamuti kõnniti sagedamini mööda erinevaid RMK matka- ja õpperadu, näiteks Altja loodus-ja kultuuriloolisel rajal kasvas külastuste hulk enam kui 8000 korda (26 100 vs 18 000) ning Valgesoo õpperajal üle 5000 korra (43 000 vs 37 300).

Vaja ühist panust
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist kõikjal Eestis. Sel on kanda mitu rolli – ühelt poolt pakub palju võimalusi looduses liikuda ja puhata, kuid teisest küljest kaitseb loodust, tutvustab loodusväärtusi ja aitab püsida rajal. Ühtlasi tähendab see RMK-le ka päris palju tööd radade, puhekohtade, vaatetornide jne järjepidevaks korrashoidmiseks ja remontimiseks.

„Selleks, et iga külastaja võiks end looduses puhates hästi tunda, on vajalik kõigi panust – liikuda looduses jälgi jätmata, hoida puhtust ja korda, telkida ja tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades, arvestada teiste külastajatega – ühesõnaga, olla loodusele heaks partneriks,“ rõhutab Marge Rammo.

Jooksvate hooldus- ja remonttööde kõrval võtab RMK igal aastal ette ka põhjalikumad ehitustööd. Eelmise aasta jooksul jõudsid rekonstrueerimistööd lõpule Vanapagana metsamaja, Vanajõe oru õpperaja, Lepaaugu lõkkekoha, Kõnnu Suursoo laudtee, Tammeluha matkaraja, Endla metsamaja ja Valgejärve vaatetorni juures.

Tänavu algavad või on juba alanud mitme õpperaja ehitus või rekonstrueerimine, näiteks Kostivere ja Emajõe õpperaja ehitus, Hüpassaare õpperaja rekonstrueerimine ja teised külastuste suunamiseks ja looduse säästmiseks tehtavad tööd. Augustis jõuab lõpule Soomaa külastuskeskuse ehitus, aasta lõpuks valmib seal ka uus ekspositsioon. Hiiumaal tähistab RMK tänavu matkatee haru neile, kes soovivad matkata jalgratastega. See tee saab olema 250 kilomeetrit pikk.

Äsja avas RMK külastajaile ka uue Harimäe vaatetorni ning sügiseks jõuab lõpusirgele Elistvere õpperaja ja vaatetorni rekonstrueerimine.

Menukaimad paigad maakonniti aastal 2024

Jaga:

Tagasi uudiste valikusse