RMK poole pöördusid murelikud metsa äärse tänava elanikud, kes juhtisid aegsasti ja õigustatult tähelepanu, et kuivanud kuused võivad kukkuda nende majadele. Probleemi lahendama asunud Anija vallavalitsuse, RMK ja kohalike elanike tegutsemist halvustada on ebaõiglane ja hoolimatu, kirjutab riigimetsa kaasamisspetsialist Alar Süda.
Kahetsusväärselt esitab Farištamo Eller 26. veebruari artiklis „KOHALIKUD RÄÄGIVAD ⟩ Kehra kogukond tunneb, et sai petta: «nii igaks juhuks» raiuski RMK kõik kuused lihtsalt maha“ hulganisti valeväiteid ja jätab mulje, justkui tulnuks RMK Kehrasse jõuga lageraiet tegema.
Kahjuks ei antud arvamusloo formaati surutud loos RMK-le võimalust selgitust jagada ning nii võibki jääda mulje, et riigimetsa majandamise keskus on kohalikest üle sõitnud ja läinud vägisi puid maha võtma.
Tegelikult kulgesid asjalood niipidi, et just kohalike – täpsemalt Lõhmuse tänava äärsete elanike soovil – hiljuti raietöid tehtigi.
Lõhmuse tänava äärne metsatukk on üks osa Kehras paiknevast metsast, mis kuulub kogukonnaala „Kehra terviserajad“ hulka. Neis metsades tööde tegemiseks koostas RMK kolm aastat tagasi koos Kehra inimestega, kes soovisid sel teemal kaasa rääkida, majandamise plaani.
Tookord lepiti kokku, et metsatukas, mis paikneb Lõhmuse tee ja raudtee vahel, tehakse üksnes sanitaarraiet. Nii ka 2022. aasta sügisel ja 2023. aasta alguses tehti. Maha võeti kuivanud kuuski ja tõepoolest jäeti oksad ja raiejäätmed metsa alla, ent üraski levikule need küll kuidagi kaasa aidata ei saanud, sest kuuse-kooreürask elab ja paljuneb üksnes elusatel puudel.
Päris ehmatav on aga lugeda Postimehe artiklist väidet, „RMK ise kukutas puu elektriliinidele ja lõhkus kellegi aia“, millest võib aru saada, justkui olnuks see tahtlik. Puude langetamine on keeruline töö ja vahel võib puu kukkudes kalduda vaatamata igati õigetele langetusvõtetele ka soovitud suunast hoopis mujale. Nii tookord juhtuski ning langev puu tabas liini ja ühe maja katust ja aeda. See oli korralik ehmatus ka raietöölisele, kes käis isiklikult parandamas viga saanud katust. Nimetatud aed jäi aga tõepoolest korda tegemata, sest majaomanik arvas, et aed on vana ja kehvas seisus ning pole mõtet seda enam korda teha.
Ent pöördun nüüd tagasi käesolevasse aega, et selgitada, miks RMK selle aasta 18. veebruaril Kehras Lõhmuse tänava äärses metsas raiuma hakkas.
Asi sai alguse Lõhmuse tänava elanike pöördumisest Anija vallavalitsusse eelmise aasta novembrikuus. Lõik vallavalitsusest RMK-le saadetud kirjast: „Anija Vallavalitsuse poole on pöördunud Kehra linna Lõhmuse tänava elanik ning tunneb muret, et Lõhmuse tänava ja raudtee vahelisel alal on palju kuivanud kuuski, mis võivad tugevate tuulte tõttu murduda ning lõhkuda seetõttu liine ja ka inimeste vara (aiad, autod, hooned). Elanik saatis meile ka pildi kuusest, mis juba murdus ning uurib, et kas oleks võimalik seda metsatukka korrastada ning kuivanud (üraskikahjustusega) puud maha võtta.“
Lähtuvalt nimetatud pöördumisest korraldas RMK koostöös Anija vallavalitsusega 17. detsembril Kehras kokkusaamise. Koosolekul osales neli Lõhmuse tänava äärset elanikku. Üheskoos kõndisime metsatuka läbi ja leppisime kokku, et raiesse lähevad kõik kuused, kasvama jäävad männid, kased ja teised lehtpuud. Kokku lepiti ka, et valla soovil võtab RMK puud – artiklis nimetatud toomingad – maha ka omavalitsusele kuuluvalt maatükilt. Valla sooviga olid päri ka koosolekul osalenud Lõhmuse tänava elanikud.
Koosoleku kokkuvõte avaldati veebis anijauudised.ee: Kogukonnametsa raietööde arutelu Kehras – Anija Valla Kogukonna Uudisteportaal 20. detsembril.
Nii ka tehti ja seda, milline metsaala pärast raiet välja näeb, on näha ka Postimehe loo juures olnud pildilt – majade ja raudtee vahel on puhverriba mändidest ja lehtpuudest. Raiutud kuuskede asemele istutakse männid – kulub mõni aasta ja peagi on need inimese kõrguseks sirgunud.
Miks siis ikkagi tehti lageraie ja raiuti ära kõik kuused, mitte üksnes kuivanud puud? Aga seepärast, et jättes kasvama üksikud terved kuused, mille ümbert on kuivanud puud ära võetud, muutuvad need tormihellaks ja kukuvad varem või hiljem ümber. Seda olid Lõhmuse tänava inimesed oma silmaga juba näha saanud ning ütlesid oma ootuse RMK-le ka detsembri koosolekul. Väljavõte 17. detsembri koosoleku protokollist: „Majade elanikud selgitavad, et soovivad nüüd kõikide kuuskede raiet, kuna on näha, et puude kuivamine ei peatu. Sama meelt on ka RMK töötajad, sest kui raiuda üksnes kuivanud puud, muutuvad kasvama jäävad kuused tormihellaks ja oht, et nad võivad majadele murduda, püsib.“
Me ei tea, kes on Farištamo Elleriga rääkinud kohalik elanik, kuid väga tõenäoliselt ei ole ta üks neist, kes elab Lõhmuse tee ääres ja kes tundis muret selle pärast, et ühel päeval on puu langenud tema majale. Kas selle kohaliku hinnangul oleks RMK pidanud Lõhmuse tänava elanike soove eirama?
Möödakäijale või asja kõrvalt hindavale inimesele võib tõepoolest tekkida küsimus, miks raiutakse metsa linnas sees ega lasta sel kasvada, ent vastus on siin loos ära toodud. Me ei saanud jääda käsi laiutama ja ootama, kuniks juhtub õnnetus.
Me oleme toimetanud täpselt nii, nagu kohalikud on soovinud. Nemad saavad nüüd olla rahulikud ega pea tundma muret oma kodude pärast, RMK on hoidnud ära ohu, koristanud ära ohtlikud puud – ja mis metsamehe vaatevinklist on samuti väga oluline – me saame sinna istutada uue metsapõlve.