MTÜ Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajaid on avaldanud kirja, kus väljendab rahulolematust Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) pärandniitude enampakkumiste korralduses osas. RMK tervitab konstruktiivset tagasisidet ja kriitikat pärandniitude töökorralduse parandamiseks, kuid leiab, et mitmed väited vajavad täiendavaid selgitusi. RMK esitab seetõttu seisukohad ja selgitused iga kirjas toodud väite kohta:
„RMK oksjonid on netikasiino, mis tekitab hasarti ja tõstab hinnad ebamõistlikult kõrgeks.“
RMK selgitus:
Elektrooniline enampakkumine annab kõigile pakkujatele rendikonkursil osalemiseks võrdsed tingimused. Rendihinnad kujunevad osalejate pakkumiste tulemusel peegeldades tänast turuolukorda.
RMK kohustus on tagada, et enampakkumisel osalemine oleks avatud võrdselt kõigile. Siiski on viimasel kasutajal või külgneva ala kasutajal eelisõigus lepingu sõlmimiseks turutingimustel.
Alade kasutusse andmise eesmärk on tagada järjepidev alade hooldamine ja seeläbi pärandniitude säilimine.
„PRIA toetused makstakse välja, aga RMK võtab need rendiga tagasi.“
RMK selgitus:
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) toetused on loodud selleks, et hüvitada maahoolduse ja heakorra tagamisega seotud kulud. RMK ja PRIA on kaks eraldi asutust ning täidavad erinevaid rolle.
Rendihind kujuneb läbi enampakkumiste turupõhiselt. Lõpliku rendihinna määravad konkursil osalejad ning see ei ole seotud toetuste suurusega.
Maksustamine (tulumaks, käibemaks) on seadusest tulenev kohustus, mida RMK muuta ei saa.
„Osalustasu (10 €) on liiga väike ja puudub tagatisraha.“
RMK selgitus:
Osalustasu katab ainult enampakkumise korraldusega seotud kulusid ning ei ole mõeldud osalemist piirama.
Riigivaraseadus ei nõua tagatisraha ja selle kehtestamine ei ole ühtne praktika.
Tagatisraha nõudmine võib takistada väiketalunike osalemist ja rikub võrdsuse põhimõtet.
„Oksjonitel saavad ükskõik kes hindu üles tõsta ja segada päris hooldajaid.“
RMK selgitus:
Kõik Eesti ettevõtjad ja talunikud saavad seaduslikult riigimaad rentida.
Hinnatõus peegeldab reaalset konkurentsi ja soovi alade kasutusse võtmisel.
Keskkonnaameti (KeA) ja PRIA kontrollid takistavad fiktiivset hooldamist ning ebaausat tegevust.
„Süsteem ei küsi, mis on loodusele parim, ja võib lõpetada pikaajalise, heal tasemel hooldamise.“
RMK selgitus:
Hooldusnõuded määrab KeA. RMK ei piira pakkumisel osalemist, kuid viimasel hooldajal on eelisõigus lepingu sõlmimiseks.
Kui uus hooldaja ei täida hooldusnõudeid, on KeA-l õigus teha ettekirjutusi ja RMK-l lõpetada leping.
Kogemus on oluline, kuid ei saa olla eelisõigus.
„Osaleja ei pea alaga tutvuma, mistõttu võivad pakkumised olla ebarealistlikud.“
RMK selgitus:
Pakkumust tehes kinnitab osaleja riigimaa oksjonikeskkonnas, et on tutvunud enampakkumise tingimustega, vaadanud maatüki looduses üle ja on teadlik kinnisasja seisukorrast. Kõik objektid on avalikult kaardistatud ja kirjeldatud.
Kui hooldamine ei ole võimalik (nt üleujutuse tõttu), reguleerivad seda KeA, PRIA ja RMK-ga kokkulepitud erandid.
„RMK ei ütle oksjonil, kas ala tuleb niita või karjatada, mis tekitab segadust.“
RMK selgitus:
Hooldusnõuded määrab KeA, mitte RMK. KeA võib nõudeid muuta ka hooldusperioodi jooksul looduskaitse-eesmärkide tõttu.
Rendilepingus on alati kirjas, et hooldaja peab järgima KeA nõudeid. Suur osa rendialadest on sellised, kus on lubatud nii niitmine kui karjatamine.
„RMK on lindprii ja juhitavuse probleem — oksjoneid ei saa juhtkond ega ministeerium suunata.“
RMK selgitus:
RMK kasutab vara kasutusse andmisel riiklikku oksjonisüsteemi, mis on loodud lähtudes seadustest ning riigivara kasutusse andmise põhimõtetest.
RMK juhtkond, Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet on olnud kaasatud aruteludesse pärandniitude hooldajatega. 2025–2026 rendikorraldust on analüüsitud ja tingimusi parendatud. Rentnike ettepanekute põhjal tehti sel aastal mitmeid muudatusi – näiteks taastati varasemad eelisõiguste andmise põhimõtted, rendile antakse ainult need alad, mis ei vaja taastamist või mille taastamise võtab RMK enda kanda. Edaspidi plaanib RMK enampakkumisi teha juba enne kehtivate lepingute lõppu, et senised hooldajad saaksid aegsasti teada, kas või kuidas jätkub ala hooldus pärast uut rendikonkurssi.
Arutelud pärandniitude hooldajatega jätkuvad ka edaspidi. RMK eesmärk on teha koostööd kõigi hooldajatega, et pärandniidud oleksid järjepidevalt hooldatud ning nende loodusväärtus säiliks ja kasvaks.
Kohalike elanike algatusel sündinud plaan rajada Roosna-Alliku lähedusse Koordi rappa RMK õpperada võtab jumet ning valmis on saanud raja eskiisprojekt.
Riigimetsas on järk-järgult algamas kevadine istutus ning tänavu jõuab mulda 19 miljonit puud. Seejuures pöörab RMK tänavu erilist rõhku uusmetsastamisele.