RMK selgitused Delfi Ärilehele seoses kuuseistikute müügiga
Seoses kolmapäeval Delfi Ärilehes avaldatud artikliga, avaldame täismahus ajakirjaniku küsimused ja RMK juhatuse liikme Erko Soolmanni vastused.
Millest tingitult tekkis RMK-l nii suur kuuseistikute ülejääk? Kui suur see ülejääk oli/on?
Tegevuskeskkond on väga kiiresti muutunud. Taimede vajadust on vaja ajas ette prognoosida kolm-neli aastat. Prognoos põhineb jällegi ühe kindla ajahetke parimale teadmisele, mida tulevik tuua võiks.
Kaks kolmandikku ülejäägis olevatest kuusetaimedest on 4-aastased ja üks kolmandik 5-aastased. Need taimed külvati perioodil 2021-2022 teadmises, et need jõuavad riigimetsa kolme aasta pärast.
Taimevajadust prognoositi tolle aja arvestuslangi ja metsakaitseekspertiisi alusel tehtavate uuendusraiete vajaduse pinnalt. Sel ajaperioodil olid süvenemas üraskikahjustused, mille likvideerimismahud raietega olid raskesti ette prognoositavad, ühes sellega seotud taimevajadus.
Raiemahu vähenemist võimendas see, et majandatavate metsade pindala, mis osaleb arvestuslangi arvutuses, on vähenenud – ligi 50 000 hektarit viie aasta jooksul. Teisisõnu, just nii palju majandusmetsa on viimase viie aastaga arvatud kaitse alla.
Tegelikult teostatud raied kujunesid aastatel 2023-2024 (aluseks 2024-2025 istutamisele) enam kui 1000 hektari võrra varem prognoositust väiksemaks. See on peamine tegur. 1000 hektari mõju on keskmiselt 2 miljonit taime.
Kokkuvõtvalt on prognoosimine alati tänamatu töö. Otsuseid tehakse ajahetkes parima teadmise pinnalt. Isegi hea teadmise korral on alati mõningane veamäär, mis enamasti on metsakasvatuslikult lahendatav. Taimede ülejääk on kindlasti parem olukord võrreldes taimede puudujäägiga.
Kui RMK taimedele ostja leidmiseks avalike enampakkumistega 2024. aasta sügisel alustas, oli kuuse- ja männitaimede ülejääk kokku üle 4 miljoni taime. 500 000 männitaimele leidsime ostja, lõviosas välismaalt. Enampakkumiste voorudes läks müügiks 100 000 kuuske. RMK leidis ka ise täiendavaid istutusvõimalusi ning tänavu septembri alguseks olime jõudnud olukorda, kus veel müügikõlbulikke kuusetaimi hindasime 2,25 miljonile.
Suve jooksul leidsime erasektorist ostuhuvilised veel 280 000 taimele käesoleva aasta sügisistutuse perioodiks ning eraisikutele oleme müünud käesoleval kuul ligi 140 000 taime. Ehk kokku oleme ülejääki vähendanud veel 420 000 võrra.
Millistel kaalutlustel otsustati, et tekkinud istikute ülejääk tuleb algul laiali jagada tasuta ja nüüd sügisel panna müüki turuhinnast madalamalt? Miks ei otsustatud kasutada muid alternatiive (näiteks komposteerimine), mis ei kahjustaks turgu ja erakasvatajaid?
Sellist ostust ei ole olnud, et algul tasuta ja siis tasu eest. Ilmselt viitate kevadisele olukorrale, kus pidime suletud Iisaku taimlas rendimaad taimedest lepingu lõppemise tõttu vabastama. Kuna istutusaeg oli kohe-kohe lõppemas, kuid taimed tuli mullast välja võtta, sündis otsus jagada see kogus (ca 100 000 taime) inimestele tasuta. Tegu oli erandliku olukorra ja erandliku otsusega, mis sai ka omaniku heakskiidu.
Kliimaministeerium oli sarnaselt RMK-ga seisukohal, et taimede ülejäägi kui riigile ebavajaliku vara komposteerimine ei teeniks avalikku huvi ega säästlikkuse eesmärki. Iisaku taimla kuuseistikute huvilistele jagamine oli ministeeriumi hinnangul kooskõlas õiguspärase, proportsionaalse ning eesmärgipärase riigivara käsutamise nõudega.
Eraturg väidab, et RMK tegevus on tekitanud neile sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuva kahju ja solgib turgu. Kas RMK tegevus kuuseistikute pakkumisel on aus turukonkurents?
Seda väidet mõju suurusest meie kontrollida ei saa. Rõhutan, et riigimetsa vaates on tegu erandliku olukorraga. Taimede müük ei ole meie jaoks äri, vaid kompromiss olukorras, kus kaalukausile sai seada vaid keerulised valikud.
Peamine soov ja eesmärk on kasutada ära kõik võimalused ja leida kuusetaimede ülejäägile sihipärane kasutus. Püüame tekkinud olukorda lahendada nii, et see võimalikult vähe erataimlate tegevust mõjutaks.
Esiteks on oluline silmas pidada, et meie pakutav kaup on teistsugune ning igal maa- või metsaomanikul on valida, millist taime ta ostab. Erakasvataja käest saab osta kuuse potitaime või 3-aastast kuuseistikut, mida RMK turule ei paku. Kaupa, mida RMK müüb, ei olegi jällegi eraturul saada. RMK pakub 4-5aastast parendatud juurekavaga avajuurset kuusetaime.
Teiseks eeldame, et eraomanike maadel leitakse täiendavaid kohti taimede istutamiseks, mitte ei asendata erakasvatajate tellimusi meie kuuskedega.
Kolmas tegur on hind. RMK ei jaga taimi tasuta. RMK pakutav hind kujunes välja varem korraldatud enampakkumiste käigus tekkinud turuhinna põhjal.
Tuleb nõustuda, et olemegi keerulises olukorras: ühelt poolt ei soovi RMK eraturu toimimist pärssida, teisalt oleks raske leida mõistmist suures koguses taimede komposteerimisele. Just seda viimast püüame me iga hinna eest vältida.
Kogu meie ülejäägile me tõenäoliselt ostjat ei leia. RMK on tegelenud järjepidevalt taimede sihipäraseks kasutuselevõtuks riigimaal, otsides sobilikke istutuskohti näiteks mittemetsamaal.
Kuidas kujuneb RMK müüdava istiku hind? Kas ja kuidas erineb RMK omahinna arvestamise metoodika eratootjate omast?
Müügihind 0,21 EUR + KM on see hind, mida viimases enampakkumise voorus oli turg nõus maksma. Kaks esimest enampakkumise vooru kuuse istikute puhul ebaõnnestusid. Seetõttu saame kindlusega väita, et me ei müü alla turuhinna. Mis puudutab enda metoodika võrdlemist eratootjate omaga, siis selle kohta info puudub ja seda me ei tee.
Kas Teie hinnangul on 0,21 euro suurune müügihind (lisandub käibemaks) kooskõlas ausa konkurentsi põhimõtetega, arvestades erasektori kulubaasi?
Jah. Varasemalt korraldatud enampakkumise põhjal ning ostjate võrdse kohtlemise alusel määrati kuusetaimedele 0,21 + KM suurune müügihind. Kuna kokku kolmest esimesed kaks enampakkumist suuresti ebaõnnestusid, siis pole alust arvata, et taimede müügihind on alla turuhinna. Ühtlasi pole võimalik tekitada võrdlusbaasi erasektoriga, sest RMK müüdavad kuuseistikud erinevad omadustelt erasektoris müüdavatest kuuseistikutest.
Eraturu soovitus olukorra õiglaseks lahendamiseks on, et RMK peaks oma kuusetaimed põletama või komposteerima. Miks te seda teha ei saa? Mis on teie arvates õiglane lahendus tekkinud olukorrale?
Möönan, et olukord ongi keeruline, kuid püüame leida neis oludes kõige mõistlikuma lahenduse. Meie kaup on väga eriline, ei sobi kõigile. Istik on suurem, teda on kindlasti keerulisem transportida, raskem ja kulukam istutada, kui see teenusena tellida. Meie soov on leida üles need metsaomanikud, kellele meie kaup võiks passida. Ostab küll suuremad taimed, näeb rohkem vaeva, aga saab kiirema metsakasvatusliku tulemuse ja võidab hoolduselt. Meeles tuleb pidada ka seda, et n-ö taimede turg ei ole üdini jäik ja tegevusruumi peaks seal jaguma. Meie hinnangul võiks olla erasektori istutusmahtudel potentsiaali tõusta.
(Taustaks: riigimetsas ja erametsas on istutusmahud samas suurusjärgus, küll aga moodustavad erasektori raied 2/3 ja RMK raied 1/3 aastasest mahust)
Kas RMK on analüüsinud oma tegevuse vastavust riigiabi reeglitele?
Jah. Oleme analüüsinud ja meie hinnangul on tegevus kooskõlas reeglitega.
(Taustaks: et miski kvalifitseeruks riigiabiks, peab selleks olema ühekorraga olema täidetud neli kriteeriumit)
Milline on RMK pikaajaline strateegia istikute kasvatamisel? Kas plaanitakse ka edaspidi eraturul aktiivselt osaleda või oli tegemist ühekordse erandiga?
Tegu on erandliku olukorraga, viimati oli RMK sunnitud taimi müüma 2020. aastal.
Milliseid samme kavatseb RMK astuda, et tulevikus vältida sarnaseid mastaapseid ületootmise olukordi?
RMK tootmismahtude juures ei ole tegu mastaapse ületootmisega. Enamasti suudame me prognooshälbe (nt 5% eksimist = 1 miljon taime) metsakasvatuslikult lahendada.
Märksõna on tegevuskeskkonna stabiilsus. Metsanduses on tarvis pikka vaadet. Mida rohkem on metsanduses stabiilsust, seda vähem on muudatusi ning rohkem kindlust ja päeva lõpuks täpsust prognoosimisel.
Kindlasti ei soovi me taimedega uuesti sellisesse olukorda sattuda, mistõttu püüame hoida võimalikult konservatiivset joont.
