RMK teadusvideo: kuidas ennustada metsa kasvu?
Seekordses teadusvideos selgitab Eesti maaülikooli metsakorralduse
professor Andres Kiviste, kuidas me ikkagi teame, kui palju mingi mets kusagil kasvab.
Modelleerimiseks
vajalikud algandmed kogutakse metsa mõõtmise käigus. Üks katsemetsadest
asub Kesk-Eestis, Laeva
ümbruses. Sinna on alates 1995. aastast rajatud enam kui 100
proovitükki, mida regulaarselt iga viie aasta tagant mõõdetakse.
Proovitükid on loodud selleks, et teha nn üksikpuu kasvumudelit.
Üksikpuu mudel on matemaatiline võrrand, mille väljundiks on puu
diameeter
või diameetri juurdekasv ja sisenditeks on puuliik, puu diameeter ise ja
kasvukohatingimused, lisaks andmed ümbritseva metsa kohta.
Eesti
metsa kasvukäigu modelleerimisega alustas 1960ndate lõpus
emeriitprofessor Artur Nilson. Metsamudeleid
on vahepeal mitmeid loodud. Senine üksikpuude modelleerimine on aga
näidanud, et loodud juurdekasvumudelid töötavad keskmises Eesti metsas
keskmiste majandamistingimuste juures üsna rahuldavalt.
Näiteks
on Laeva proovitükil asuvaid puid mõõdetud juba 20 aastat, käes on
viies mõõtmiskord. Alles nüüd tulevad
välja vead ja alles nüüd on võimalik vigu välja eraldada. Seega on alles
pikaajaliste mõõtmiste tulemusel võimalik luua mudeleid, millesse võib
uskuda. Olemasolevaid mudeleid saab ka praegu kasutada, aga kui on vaja,
et puistu mudelid oleks rakendatavad ka
piirsituatsioonides, siis selliste mudelite tegemiseks tuleb veel
andmeid juurde koguda.
Projekti „Puistu takseertunnuste juurdekasvu mudelite täiustamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 76
000 eurot. Projektiga tehti algust 2008. aastal ning see kestis kolm aastat. Projekti lõppraporti leiab siit.
RMK toetab
säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist
alates
aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti,
mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.
