RMK teadusvideo: kuidas koristada metsa?
RMK
teadusklippide sarjas tutvustab Tartu Ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraut, kuidas
mõjutab raidmete kasutus metsas elavaid putukaid.
Kokkuvõte uuringust:
Aina enam räägitakse fossiilkütuste hinnatõusust ja
keskkonnamõjust ning vajadusest kasutada säästlikumaid lahendusi. Sageli
viidatakse seejuures metsas ja raiesmikel olevale surnud puidule ning pakutakse
ühe võimalusena see kasutusele võtta. Tuleb aga meeles pidada, et raidmed ja
kännud on vajalik elupaik sadadele seene-, sambla ja putukaliikidele. Tartu
Ülikooli zooloogia nooremteadur Ann Kraudi eestvedamisel uuriti raiesmikel
elavaid putukaid.
Varasematest uuringutest on teada, et metsa all olevate
okste ja kändude peal ja sees elab väga palju liike, kes on kohastunud elama
surnud puidul, sellised on lausa veerand Eesti metsaliikidest. Kuna aga
põlengute ja tuulemurru tõttu või vanadusse surnud puude hulka on inimene
tugevalt vähendanud, on paljud putukaliigid kolinud ümber raiesmikele.
Uuringu läbiviimiseks koguti raiesmikelt püünistega
mardikaid, kelle liik tuli kindlaks määrata umbes 14 400 Eestis elava
putukaliigi seast. Võrreldes mardikaid kõigi automarkide ja -mudelitega, mis
maailmas on, siis võib öelda, et mardikaliigid on nagu autodki üksteisest
ainult natuke erinevad. Kuid erinevalt autost on mardikad kõigest kahe kuni 20
mm pikkused ja neil ei ole kahjuks saba peale kirjutatud, mis margi või
mudeliga tegu on. Putukaliigid on suguluse põhjal süstematiseeritud
perekondadeks ja sugukondadeks, nii nagu autodest on Škodad sarnased oma
“sugulaste” Volkswagenitega ja need mõlemad märgatavalt erinevad Moskvitšidest.
Selleks, et metsamajandaja saaks raiesmikult võtta
maksimaalse koguse puitu ilma loodust kahjustamata, tuleb leida, milline on
optimaalne kogus liikide säilimiseks. Mardikas on väga väike loom ja kui neid
on raiesmikul ka tuhandeid, ei söö nad ära kümneid või sadu kuupmeetreid puitu.
Võtame võrdluseks inimese igapäevase toidukoguse. Kui meile antakse iga päev 20
g ehk üks viil leiba, on seda selgelt liiga vähe. Poole kiloga päevas oleks
juba võimalik mõnda aega elus püsida. Kui aga iga päev antaks kaks tonni leiba,
oleks see ilmselge ressursi raiskamine.
Uuringu käigus selgus üllatuslikult, et kuigi peale raidmete
energiapuiduks kogumist jäi pool esialgsest raidemete mahust raiesmikule, siis
mardikaliike leidus mõlemat tüüpi – koristatud ja tavapärastel – raiesmikel
sama palju. Sellist teadmist juurde kogudes ning sellest lähtudes oleks võimalik
metsi majandada elurikkuses kaotamata.
Projekti
„Raidmete kasutuselevõtuga ohustatud koore- ja puiduseoselised liigid Eestis“
rahastas RMK ning selle eelarve oli 37 000
eurot. Projektiga tehti algust 2008 aastal ning see kestis kolm aastat.
Projekti lõppraporti leiab siit.
RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist
alates aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti,
mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.
