RMK teadusklippide sarjas tutvustab Eesti maaülikooli vanemteadur Mait Lang, kuidas saab laseriga metsa mõõta.
Eestis
teeb kõige rohkem kaugseirel põhinevaid mõõtmisi Maa-amet, kes igal
aastal katab lendudega ühe neljandiku Eestist. Lennukilt tehakse fotosid
ja samal ajal mõõdab
maapinda ka lennuki peal olev laserskanner. Laserskanner ehk lidar
saadab välja laserkiiri ja ning registreerib kiirte peegeldumise
asukohtade koordinaadid.
Lidarit
võib võrrelda lasersihikuga, millega saab seinale täppi näidata. Lidar
monteeritakse lennuki külge ja see saadab välja umbes 100 000 impulssi
sekundis. Mõõteseade
teab suunda, kuhu impulsid saadetakse, lennuki asendit ja mõõdab
laserimpulsi tagasipeegeldusi. Peegelduste koordinaadid salvestatakse
failidesse ja saadakse kolmemõõtmeline maapinna mudel. Kui see
punktiparv on metsa kohalt, saadakse kolmemõõtmeline metsamudel.
Metsas tekivad peegeldused peamiselt puuvõradelt, aga ka maapinnalt ja
selle suhte määrab võrastiku tihedus.
Punktiparvedest
saab hinnata samu takseertunnuseid, mida taksaator metsas hindab. Need
on puistu struktuuri kirjeldavad tunnused, mis on vajalikud
metsamajanduslike
tööde planeerimiseks – metsa kõrgus, puude arv metsas, tüvemaht.
Punktiparvede eelis võrreldes taksaatoriga on see, et nad katavad suurt
ala.
Eesti
metsades tehtud uuringud näitavad, et laserskanneerimise andmete
kasutamisega on võimalik metsataksaatoril oma tööd optimeerida ja
lidarandmetel põhinevadl suurte
alade kohta koostatud kaardid on taksaatorile metsa mõõtmisel
edaspidises töös tõhusaks abivahendiks.
RMK toetab
säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist
alates
aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti,
mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.