RMK teadusvideo: kuidas mõõta laseriga metsa?

Uudis
21.12.2015


RMK teadusklippide sarjas tutvustab Eesti maaülikooli vanemteadur Mait Lang, kuidas saab laseriga metsa mõõta.


Metsa
saab mõõta mitmel viisil. Kui tavaliselt käib metsas inimene, siis saab
ta puid ja maapinda katsuda. Kasutades aga metsa mõõtmiseks kaugseiret,
siis metsa ei
katsuta, vaid infot kannab mõõtmisseadmeteni valgus. Eesti Maaülikooli
vanemteadur Mait Lang tegeleb metsade kaugseirega ehk mõõdab metsa ja
puid lennukitelt ja satelliitidelt metsast peegeldunud valguse abil.
 

Eestis
teeb kõige rohkem kaugseirel põhinevaid mõõtmisi Maa-amet, kes igal
aastal katab lendudega ühe neljandiku Eestist. Lennukilt tehakse fotosid
ja samal ajal mõõdab
maapinda ka lennuki peal olev laserskanner. Laserskanner ehk lidar
saadab välja laserkiiri ja ning registreerib kiirte peegeldumise
asukohtade koordinaadid.
 

Lidarit
võib võrrelda lasersihikuga, millega saab seinale täppi näidata. Lidar
monteeritakse lennuki külge ja see saadab välja umbes 100 000 impulssi
sekundis. Mõõteseade 
teab suunda, kuhu impulsid saadetakse, lennuki asendit ja mõõdab
laserimpulsi tagasipeegeldusi. Peegelduste koordinaadid salvestatakse
failidesse ja saadakse kolmemõõtmeline maapinna mudel. Kui see
punktiparv on metsa kohalt, saadakse kolmemõõtmeline metsamudel.
Metsas tekivad peegeldused peamiselt puuvõradelt, aga ka maapinnalt ja
selle suhte määrab võrastiku tihedus.
 

Punktiparvedest
saab  hinnata samu takseertunnuseid, mida taksaator metsas hindab. Need
on puistu struktuuri kirjeldavad tunnused, mis on vajalikud
metsamajanduslike
tööde planeerimiseks – metsa kõrgus, puude arv metsas, tüvemaht.
Punktiparvede eelis võrreldes taksaatoriga on see, et nad katavad suurt
ala.
 

Eesti
metsades tehtud uuringud näitavad, et laserskanneerimise andmete
kasutamisega on võimalik metsataksaatoril oma tööd optimeerida ja
lidarandmetel põhinevadl suurte
alade kohta koostatud kaardid on taksaatorile metsa mõõtmisel
edaspidises töös tõhusaks abivahendiks.
 

RMK toetab
säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist
alates
aastast 2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti,
mida on praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

ERKO SOOLMANN: kohalik kogukond ja omavalitsus saavad asulate lähedastes metsades tööde planeerimisel rohkem kaasa rääkida

On juba heaks tavaks saanud, et asulalähedastes metsades tehtavad raietööd arutame kohalike kogukondadega läbi. Nüüd on RMK tegemas ettevalmistusi, et alustada sellel aastal metsatööde planeerimisega kogukondi senisest veelgi enam kaasates.
07.02.2025
Metsamees

Ilmar Paal: 30 aastat metsakasvatajana

RMK Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal on oma sõnul kolmandat põlve metsavaht, ehkki metsavahina on ta ametis olnud üksnes koolipraktikate ajal. Küll töötasid metsavahina tema vanaisa ja isa.
05.02.2025