RMK teenis 2021. aastal ajaloo suuruselt teise kasumi
RMK nõukogu kinnitas 2021. aasta auditeeritud majandusaasta aruande, mille kohaselt ulatus RMK möödunud aasta käive 221,3 miljoni ja ärikasum 84,4 miljoni euroni. Vaid 2018. aastal on RMK kasum olnud suurem – 89 miljonit eurot.
Traditsiooniliselt moodustas suuremas osa RMK käibest puidu müük, kokku 218,8 miljoni euro suuruses summas. Käive kasvas peamiselt kerkinud hinna tõttu – kui 2020. aastal maksis müüdud puidu kuupmeeter keskmiselt 45,8 eurot, siis eelmisel aastal 57,1 eurot. Samas müüs RMK eelmisel aastal vähem puitu kui aasta enne seda – 2021. aastal 3,8 miljonit kuupmeetrit, 2020. aastal 4 miljonit.
Müüdud puit jagunes järgmiselt: palk 45%, paberipuit 32%, küttepuit 16% ja hakkpuit 7%.
Puidu väljavedu metsast. Foto autor Kaupo Kikkas.Vastavalt riigieelarve seaduses ette nähtule otsustas nõukogu teha ettepaneku dividendideks maksta 32,7 miljonit eurot. Möödunud aastal kandis RMK dividendidena riigile 33,4 miljonit eurot.
RMK nõukogu esimees Randel Länts hindas majandusaastat tervikuna edukaks. „Hinnatõusu puiduturul suutsime ära kasutada ja seeläbi teenisime riigile 50 miljonit eurot enam tulu, kui aasta alguses oskasime prognoosida. Samas tuleb tunnistada, et meil on veel arenguruumi kohalike elanike ootuste ja metsa majandamise praktikate omavahelises sobitamises.“
*Puidu müügist teenitud raha kulus metsa uuendamisele ja hooldustöödele 19,5 miljonit eurot, metsateede ehitamisele ja hooldamisele 23,5 miljonit eurot, metsakülastuste korraldamisele ja loodusharidusele 8,7 miljonit eurot ning looduskaitsetöödele 4,1 miljonit eurot.
Kinnitatud majandusaasta aruande ja 2022. a kasumieelarvega saab tutvuda
RMK kodulehel.Lisainfo:Randel Länts
RMK nõukogu esimees
randel.l2nts@gmail.com+372 5084 537
Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee+ 372 5666 5896
Loe lisaks
Suur arktiliste lindude ränne Matsalu lahe põhjakaldal Haeskas Tuulingu rannaniidul on nüüdseks küll läbi, kuid hiliseid rändajaid tuleb eetrisse veel ka detsembris ja kui väga külmaks ei lähe, jagub neid ka jaanuarikuusse. Need rändajad on eelkõige veelinnud ja värvulised.
Tallinna Halduskohus peatas ajutiselt Kikepera looduskaitsealal märgade metsade taastamistööd. Peatamise aluseks on halduskohtule esitatud kaebus ja kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.