Sajad osalejad tähistasid uhke peoga üle-eestilise ühismatka lõppu

“Matkateede
võrgustik on kui ühendav sild, kus kohatud kaaslased ja räägitud matkajutud
meid ühte liidavad,” tõdes matkalisi tervitama saabunud president Kersti
Kaljulaid. “Metsarajal on kõik võrdsed ning kohates metsas võhivõõrast, sa ikka
teretad, sest jagame sel hetkel sarnast kogemust looduses viibimisest ja
siirast rõõmu liikumisest.” 

President
andis nime ka uuele Nikerjärve kaldale ehitatud RMK sillale, mis valmis
koostöös Eesti Kunstiakadeemia tudengitega ning mis pandi püsti eesmärgiga
pakkuda matkalistele puhkekohta või peavarju ning korraldada kontserte ja
koosviibimisi. 

RMK
juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on viimase kümne aastaga matkateede
arendamisse pandud töö end igati ära tasunud, sest Eesti inimesed leiavad
järjest enam tee metsa. “Täna tehakse RMK matkaradadele ligi 2,5 miljonit
külastuskorda aastas ja loodusesse jõutakse järjest sagedamini kui kinno,” tõdes Kallas
ning lisas, et kuigi Mandri-Eesti on nüüd tiheda matkateede võrgustikuga
kaetud, plaanitakse seda laiendada ka saartele. 

Laupäeval
toimunud matkapeole saabusid lisaks kaasaelajatele kuus matkagruppi, kes
alustasid 6. augustil teekonda erinevatest Eestimaa paikadest – Oandust,
Kauksist, Ähijärvelt, Iklast, Penijõelt ja Perakülast. Kuigi osalejad said
kaasa teha ka vaid päevaseid etappe, matkasid paljud siiski kümneid
kilomeetreid. 

Keskmiselt
läbisid inimesed matkates 20 000 sammu päevas. Kogu 1800-kilomeetrise raja
läbinud matkajuhid Andre Kaur, Tõnu Pihelgas, Kaidi Jõesalu, Maarja Mirjam
Rajasaar, Alar Sikk, Jaak ja Tiina Neljandik tegid kolme nädalaga kokku aga
ligi poolteist miljonit sammu. Kõige pikema lõigu – Lõuna-Eestist Ähijärvelt
Aegviitu tegid algusest lõpuni kaasa eesotsas matkajuht Alar Sikuga veel kaks
inimest.  

RMK
suur ühismatk korraldati Eesti inimestele EV100 juubeliks. Lisaks matkale
toimus 17 tasuta metsakontserti, kus esinesid armastatud näitlejad ja muusikud.

Jaga:

Tagasi uudiste valikusse