Seened meelitasid metsa – seeni ja seenetarkusi käis korjamas üle 800 huvilise
Eesti inimene armastab metsa ja loodust ning tunneb suurt huvi seente vastu. Septembris korraldas RMK seente tundmaõppimiseks mitmeid erinevaid üritusi, millest võttis osa tublisti üle 800 inimese.
Näitusi, töötube, matku, mille eesmärk on laiendada inimeste teadmisi Eesti metsades kasvavatest seentest, korraldab RMK traditsioonina igal sügisel.
„Inimesed tunnevad väga suurt huvi seente vastu ning iseäranis ollakse huvitatud sellest, kas üks, teine või kolmas liik ka süüa sünnib,” märgib RMK loodusteadlikkuse spetsialist Liina Karrofeldt. „Seetõttu on vägagi oluline hästi tunda, mida korvi korjatakse ja millest hiljem kodus süüa tegema hakatakse. On ju Eestis palju ka niisuguseid seeneliike, mis on omavahel välimuselt sarnased, aga üks on hea söögiseen, kuid teine ei kõlba süüa või on lausa väga mürgine. Vahel põlatakse mõni hea söögiseen seetõttu ka ära, et tal on varre ümber nn krae, mida peetakse mürgiseene tunnuseks.”
Lisaks saab seentest valmistada paberit, värvida lõnga ja teha muudki põnevat.
Seente tundmaõppimiseks korraldas RMK nii seenenäitusi, töötube kui ka ühiseid seenekorjamise retki metsa. Õpetati huvilisi seeni määrama ja sarnaseid liike omavahel eristama, aga räägiti ka seente rollist metsalooduses ning näidati, kuidas seeni käsitöös kasutada saab. Oli ka üritusi, kus ühiselt korjatud söögiseentest lõpuks koos lõkkel maitsvaid roogasid valmistati.
„Naljaga pooleks võib öelda, et seened köidavad põlvepikkusi lapsi kui ka eakamaid mehi-naisi – kõiki jagus meie seenepäevadele. Sealjuures tuli seeneüritustele ka niisuguseid inimesi, kes ise väga metsas ei käigi, kuid neil oleks suur huvi seenele minna,” tõdes Karrofeldt. Ta lisas, et Pärnumaa seeneretkele oli tulnud isegi üks lätlane, kes rääkis, et hoiab RMK üritustel ikka silma peal ning oli eesti keelegi ära õppinud.
Üritused, mida RMK seente tundmaõppimiseks korraldab, on üks osa RMK loodusharidusprogrammidest, mille eesmärk on õpetada Eesti loodust paremini tundma ning kasvatada inimese sidet loodusega. Olgu tegemist juhendatud metsaretkede, loodusõhtute, koolidele ja lasteaedadele suunatud õppeprogrammide või külastuskeskuste väljapanekutega. Ka RMK looduses liikumise võrgustik on loodud selleks, et inimesed leiaks tee loodusesse ja õpiks seda paremini tundma.
„Meile on oluline panustada järjepidevalt sellesse, et eestlane tunneks oma metsa, oskaks seda hoida ja mõista,“ rõhutas Karrofeldt.
RMK loodusõppega on võimalik lähemalt tutvuda SIIN.
Eelmisel aastal sai RMK külastuskeskuste ja Sagadi looduskooli hariduslikel programmidel teadmistele täiendust ligi 49 000 huvilist. RMK teabepunktidest sai oma küsimustele vastused ligi 93 000 inimest.
RMK loodud looduses liikumise võrgustik koosneb ligi 700 külastusobjektist, mille koosseisu kuulub rohkem kui 8000 ehitist, sh:
- üle 3300 km tähistatud loodusraja, sh RMK matkatee erinevad harud:
- 812 km Peraküla-Aegviidu- Ähijärve;
- 613 km Penijõe-Aegviidu-Kauksi;
- 370 km Oandu-Aegviidu-Ikla;
- 234 km Heltermaa-Ristna-Sarve.
- 738 lõkketegemise kohta;
- 61 telkimisala;
- 72 ratastooli või lapsevankriga ligipääsetavat külastusobjekti, nendest 16 on matkarajad;
- 54 vaatetorni ja platvormi;
- 15 külastuskeskust, nende hulgas 6 rahvuspargi külastuskeskust;
- Sagadi metsakeskus;
- 20 metsamaja;
- 27 metsaonni.
