Rahvusvaheline uurimisgrupp, mida juhtis Aalto Ülikool, avaldas esmakordselt ulatusliku analüüsi pikaajalistest satelliidiandmetest, et hinnata soode taastamise mõju põhjapoolkeral. Vaatluse all olid ka Eestis taastatud märgalad.
Analüüsis kasutati NASA satelliidipiltide ajasarju, mis hõlmasid enam kui 20 aastat, keskendudes kolmele kliimamuutujale: maapinna temperatuur, taimestiku taastumine ja albeedo ehk pinna peegeldumisvõime.
Uuringusse kaasati 72 sood seitsmest riigist: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Suurbritannia, Kanada ja USA. Eesti oli esindatud ligi kahekümne taastatud märgalaga, millest suur osa taastati aastatel 2018–2021. Kokku hõlmasid need üle mitmesaja hektari märgalapinda, alates rannikualadest kuni sisemaa rabade ja jääksoodeni.
Eesti oli uuringus esindatud 19 taastatud veerežiimiga märgalaga. Eesti suuremate taastatud märgalade seas olid näiteks Tudusoo (2020), Tolkuse (2020), Sirtsi soostik (2020), Ohepalu (2020), Läänemaa Suursoo (2021) ja Saessaare (2019–2021). Samuti taastati mitmeid väiksemaid, kuid ökoloogiliselt olulisi alasid, nagu Arramäe ja Hara jääksoo, Kerretü, Rubina ja Sookuninga sood.

Tulemused näitasid, et umbes kümne aasta jooksul pärast veerežiimi taastamist hakkasid taastatud sood temperatuurilt ja heleduselt sarnanema puutumatutele soosüsteemidele, mitte kuivendatud aladele. See kinnitab, et taastamistegevused on efektiivsed ja mõjuvad positiivselt juba mõne aasta jooksul.
„Taastamine on suur ja kulukas ettevõtmine ning selle edu ja mõjude jälgimine ainult välitööde abil on võimatu,” rõhutas uuringut juhtinud professor Miina Rautiainen Aalto Ülikooli kodulehel. Tema sõnul on satelliidipildid hädavajalik tööriist, et mõista ökosüsteemide muutusi suurtel aladel.
Uuring tehti koostöös Soome Loodusvarakeskusega (Luke) ning seda rahastas Soome Teadusnõukogu.
Tutvu uuringuga siin Satellite data archives reveal positive effects of peatland restoration: albedo and temperature begin to resemble those of intact peatlands – IOPscience