Käesoleval nädalavahetusel hiilib Vormsil ringi 50 fotokütti, et püüda kaamerasse kõike, mida Vormsi loodus pakub. Parimatest fotodest sünnib hiljem RMK toel taas näitus.
Toimumas on 28. Vereta jaht, baaslaagriga Suuremõisa külas. „Fotokaameraga hiilitakse ja varitsetakse saaki varavalgest hilisõhtuni. Jahtida võib kõike ja kõikjal – nii vees, õhus kui ka maal. Eesmärk on iseloomustada piltide kaudu Vormsi saare maastikke ja selle asukaid, mida saab vaadata pärast jahti avataval Vereta jahi fotonäitusel,“ kirjeldab jahipäevade sisu ja eesmärki Vereta jahi eestvedaja, zooloog Tiit Hunt.
Vereta jahil on alati erilise tähelepanu all käesoleva aasta loom, kellest saab peamine jahiloom. Tänavu on selleks põder ja arvestades, et ametlikel andmetel elab põtru 93 ruutkilomeetri suurusel saarel ligi 60, on šansid meie metsade suurimat ulukit tabada üsna suured.
Vormsi on Tiit Hundi sõnul rikas ka kiskjate poolest – seal elavad hundid, ilvesed, šaakalid, rebased, kährikud ja saarmad.
„Kiskjad on fotoküttidele muidugi ihaldusväärne saak, neist saab pilkupüüdvaid fotosid,“ märkis Hunt ootusrikkalt.
Vormsil on võimalik oma saak lisaks maismaale püüda ka merest. Kohata võib nii hülgeid kui ka ohtralt veelinde.
„Kuuldud, nähtud ja pildistatud linnuliigid pannakse kirja ning saadud nimekiri eksponeeritakse fotonäitusel, illustreerimaks selle piirkonna looduslikku mitmekesisust,“ selgitas Hunt.
Vereta jaht sarnaneb pärisjahile, kuid relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte.
Fotokaameraga hiilitakse ja varitsetakse saaki varavalgest hilisõhtuni. Jahtida võib kõike ja kõikjal – nii vees, õhus kui ka maal. Eesmärk on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid.
Vereta jahti ja fotonäitust korraldavad zooloog Tiit Hunt, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Overall.