Jalase MKA soode veerežiimi taastamine
2024. aasta detsembris lõppesid Rapla maakonnas Jalase maastikukaitseala (MKA) soodes veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde eesmärgiks oli läbi kuivenduskraavide sulgemise luua eeldused rabade, siirde- ja madalsoode ning soostuvate- ja soometsade iseloomuliku taimestiku säilimiseks ja taastumiseks.
Jalase MKA territoorium on olnud kaitse all alates 1937. aastast, kui kaitse alla võeti osa Lipstu nõmmest. Tegu on Sõbessoost idas asuva plaatloo elupaigaga (iseloomulik on paekivi kattev väga õhuke mullakiht), kus leidub mitmeid kaitsealuseid taimeliike. 1964. aastal võeti lisaks kaitse alla Sõbessoo ehk Jalase järv ning 1990. aastal Jalase küla ja selle ümbrus (hästi säilinud traditsiooniline külamaastik). Jalase MKA moodustati 2003. aastal. See kuulub Natura 2000 võrgustiku Jalase loodusala koosseisu. Jalase MKA-l Sõbessoos on ligikaudu 2 km pikkune RMK Jalase loodusrada, mis juhatab huvilise Sõbessoo järve äärde. Jalase küla ja kaitseala kohta ilmus 1997. aastal Ülle Tamla ja Aino Valgma koostatud ülevaatlik raamat „Jalase küla aja ja looduse lood” (Avita, 1997).
Jalase MKA-l asub kolm märgala: 767 ha suurune Sõbessoo (turbakihi paksus kuni 6,2 m), 330 ha suurune Kõrvetaguse raba (turbakihi paksus 2,2 m) ja 328 ha suurune Illesoo (turbakihi paksus 7,2 m). Sõbessoo ja Illesoo äärealade veerežiimi on mõjutatud juba 19. sajandi teisel poolel kui rabade servadesse rajati turbavõtutiigid (nn labidaturbaaugud) ja kraavivõrgustik. Kõrvetaguse rabasse rajati kraavivõrgustik tunduvalt hiljem – tõenäoliselt 20. sajandi esimeses pooles. Kuivendamise tulemusel on eelkõige siirde- ja madalsoo kooslused kõdusoostunud ning toimunud on puistu laienemine rabade keskosade suunas.
Töid tehti neljal lahustükil: Sõbessoo loodeosa, Sõbessoo kaguosa, Illesoo ja Kõrvetaguse raba. Taastamisalal kogupindalaga 226,2 ha suleti ligikaudu 22,7 km kraave. Selleks rajati suletavatele kraavidele veevoolu tõkestamiseks ja hajutamiseks kokku 385 paisu.
Taastamistööde käigus rajati suletavatele kraavidele kohapealsest materjalist (valdavalt turbast) pinnaspaisud. Paisud tõkestavad vee väljavoolu rabast hajutades vett laiemale alale. Seeläbi suureneb vee viibeaeg ning luuakse eeldused sookooslustele omase veerežiimi taastumiseks. Paisude rajamiseks kasutati laiade roomikutega ekskavaatoreid. Eriti pehme pinnase korral kasutati masinate tekitatava erisurve vähendamiseks lisaks spetsiaalseid plaate. Suletavatele kraavidele ligipääsemiseks ja paisude rajamiseks tuli paratamatult teostada raietöid. Liikumistrasside kavandamisel eelistati looduslikult lagedamaid alasid, et vähendada raiete mahtu. Raiutud materjali kasutati valdavalt masinate all pinnase kandevõime suurendamiseks, kuid võimalusel toodi materjal ka välja.
Vahetult peale taastamistöid oli märgata veetaseme tõusu suletud kraavide ja turbavõtutiikide ümbruses. See lubab loota, et hoolimata töödega kaasnenud ajutisest häiringust on pikas perspektiivis taastamistöödel positiivne mõju Jalase MKA soodele ja neis leiduvatele liikidele.
