Vikerraadio käsitles, kuidas planeeritakse riigimetsa uuendamist
RMK juhatuse liige Erko Soolmann andis intervjuu Vikerraadio saatele „Uudis+“, et selgitada kõigile raadiokuulajatele, kuidas toimub riigimetsa jõudvate taimede kasvatamine ning istutusmahtude planeerimine.
Kuula intervjuud või loe kirjalikku kokkuvõtet. Erko Soolmanni intervjueeris rahvusringhäälingu ajakirjanik Lauri Varik. Foto: Vikerraadio/Laura Raudnagel
Alustuseks üldisemast taustast. Milline on RMK puude istutamise süsteem välja näeb? Millest see planeerimine algab?
Esiteks, peaaegu kõik puud, mis Eestimaal metsa jõuavad, on kasvatatud RMK varutud metsapuu seemnetest. RMK hoida on ka riiklik seemnevaru. Meil on selleks oma seemlad ja seemnete varumine.
Neist seemnetest me külvame taimed ja kasvatame neid pisikestes pottides või siis avamaa taimlates otse põllul.
Männitaime me saame metsa istutamisvalmidusse ühe aastaga. Eranditult kõik on nn potitaimed. Istutamise eel võetakse need konteineritest välja ja istutatakse istutustoruga.
Kuused, mis jäävadki potti, saame valmis kahe aastaga. Kõiki kuuski me lõpuni potis ei kasvata ning nemad lähevad oma kolmandat eluaastat veetma põllule peenrasse koolituma.
Sellele kõigele eelneb ka planeerimistöö, mistõttu planeerime oma taimevajadust ette 2-5 aastat sõltuvalt puuliigist ja taimetüübist.
See, milliseks kujuneb tegelikkuses taimede vajadus, selgub siis n-ö tagantjärele. Selle suurim mõjutaja on raiemaht. Ehk alati, kui me uuendusraie teeme, siis me tagame ka selle, et sellel raiesmikul hakkaks uus mets kasvama. Istutada ei saa reeglina samal aastal, sest ka maapind tuleb istutamiseks ette valmistada.
Sõltub ka valikutest, milliseid metsasid üldse kujundada. See sõltub paljuski ka kasvukoha omadustest, kuhu ja millist taime on mõistlik kasvama panna. Kui männitaimi läheb hektarile ligi 3000, siis kuusetaimi ca 1700. Kõik need tegurid ja valikud mõjutavad lõpuks seda numbrit, milliseks kujuneb taimede vajadus. Seda ei olegi kunagi lõpuni võimalik täiesti täpselt prognoosida, veamäär on siin täiesti loomulik. Ning taimede mõningane ülejääk on kindlasti parem, kui see, et neid oleks puudu.
Siinkohal tahangi rõhutada kõige tähtsamat: riigimetsad on hästi hoitud, kõik raiesmikud uuenevad noore metsaga ning metsa jõuavad meie kõige paremad ja kvaliteetsemad taimed.
Sel aastal jõuab riigimetsa kokku 20,3 miljonit taime: 8,4 miljonit mändi, 8,5 miljonit kuuske, 2,6 miljonit kaske ning 800 000 sangleppa.
Ikkagi kuused ja männid on põhilised. Aga ette tuleb siis istuda ja kasvatada rohkem, kui kulub istutamiseks, sest mingi osa lähevad n-ö välja?
Kindlasti oleks kõige ideaalsem, kui suudaksime ülitäpselt prognoosida. Aga taimekasvatuses osutub alati ühel või teisel põhjusel väljavõtmisel vähekvaliteetseteks. Või tuleb teha muudatusi meie uuendusraiete planeerimisel, näiteks sõltuvalt ilmastikust. Me ei istuta ainult värskelt raiutud langile, vaid peame tegema ka täiendistutust, sest ühel või teisel põhjustel on raiesmikul taimi välja langenud kas põua, külmakergitus, kahjurite või hirvlaste tõttu.
Istutusmaht on siiski mitme miljoni võrra väiksem kui varasemalt.
See, kui suurel alal me uuendusraieid teeme igal aastal, on ikka üsna arvutuslik protsess: RMK arvutab, Keskkonnaagentuur kontrollib ja kooskõlastab ning minister otsustab.
Taimede ettekasvatusmaht sõltubki peaasjalikult raiemahust. Seda viimast peame ette prognoosima ja kuna prognoosimise sisendid on muutunud, siis sellest on tekkinud ka sel aastal taimede ülejääk.
Ülejääki üritate metsaomanikele maha müüa?
Viimati müüsime ülejääki 2020. aastal, aga toona oli teine olukord. Erasektoris oli suurem nõudlus, kui erasektor ise toota jõudis.
Aga tõesti see praegune ülejääk on tekkinud ning eelmise aasta lõpust ja käesoleva aasta algusest me neid standardseid taimi oleme avalikult kolmel korral müügiks pakkunud. Iga enampakkumise jätkudes oleme langetanud hinda, isegi alla turuhinna. Paraku kuuseistikutele ostjaid sellises mahus ei leidunud. Kõik männitaimed saime müüdud.
Teised istikute müüjad kurdavad, et solgite turgu. Kuidas vastate?
See on tõesti nokk-kinni-saba-lahti olukord. Meie kolm varasemat müügipakkumist on näidanud ära, et erasektoris ei ole taimede defitsiiti. Tõsi, kindlasti annaks erametsadesse rohkem istutada, aga praktikas ei ole me taimede järele nõudlust näinud. Ja kui nüüd RMK tuleb turule täiendava koguse ja soodsa hinnaga, siis tekib olukord, et kui taimed ostetakse RMK-lt, siis jäävad nad ostmata erataimlatest ehk summa summarum taimede vaates asja ei muudaks. See ülejääk, mis on täna riigimetsa taimlates, võib siis kanduda üle erataimlatesse.
Erataimlate mure on igati põhjendatud ja RMK vaatest on tegu piisavalt erandliku olukorraga. Tõsi, müüsime taimi ka 2020. aastal, aga toona oli olukord teine.
Kuuseistikutega on selline olukord, et huvi ei ole, aga tasuta ka ära anda ei saa?
Seda otsust oleme väga pikalt kaalunud. See ei ole kindlasti lihtne otsus, sest taimi on suure hoole ja pühendumisega kasvatatud. On kaks olulist komponenti. On riigivara seadus, mis keelab riigivara tasuta ära andmist. Teine on see, et me ei soovi, et erataimlad satuks keerulisse olukorda. See lahendusvalikute otsimine on keeruline. Järgmisel nädalal anname teada, millised need variandid võiks olla.
Mis puudutab ebastandardseid taimi, siis soovime, et riigimetsa jõuaks parimatest parimad taimed. Meie üks peamine eesmärk on ju kasvatada elujõulist ja korralikku palgimetsa. Ebastandardsed taimed me komposteerime või purustame põllul ja künname maa sisse tagasi.
Sel nädalal avasime võimaluse inimestel neid tasuta endale võtta, kuid kuna tööd taimede ülesvõtmisel, et need metsa istutamisele saata, on kohe lõppemas, saavad otsa ka praaktaimed.
Reedel kutsute inimesi puid istutama. Kes, kuhu ja miks võiks tulla?
23. mail on tõesti üle Eesti kokku tulemas ligi 1000 inimest, kel avaneb paari tunni sees võimalus tunda end metsakasvatajana. Näha selle raske töö köögipoolt.
Tartumaal on veel ca 150 vaba kohta, kes soovib, minge RMK kodulehele ja pange end Tartumaa istutamisele kirja. Harjumaa ja Raplamaa kohad on täis.
