Miks on kinniaetud kraavidel paiguti peal vesi?
Metsiste jaoks sobivamaks muudetud alad, kus aeti kunagised kuivenduskraavid kinni, on tekitanud küsimusi, miks on seal kogunenud kohati vesi. On inimesi, kes muretsevad, et nüüd ei saa loomad neis metsades enam elada, sest endise kraavi asemel on maapinnale moodustunud suuremad veelombid.
Näiteks on üks selline koht Saarde vallas asuv Rail Balticu Mõtuse kompensatsiooniala, kus tehti looduskaitsetööd 2025. aastal. Asendiplaanil on punasega märgitud 750-meetrine endine kraav, mille peal on praegu paiguti vesi. Miks see nii on?
Kraavide sulgemiseks on võimalik rajada teatud vahemaa taha paisud võin siis ajada kraav üleni kinni. Viimast saab teha kui kohapeal on piisavalt kraavi kaevamisest jäänud mullet. Nii on tehtud ka kõnealuse kraavi puhul ja veel mitmetes teistes kohtades nii Mõtuse objektil kui ka mujal.
Pärast kraavi sulgemist muutub veerežiim ja kunagi kuivendatud mets saab aja jooksul tagasi oma algse perioodilise liigniiskuse. See hakkab toimuma põhjavee taseme tõusu ja sademete toel, kuid kui enne liikus vesi kiiresti kraave pidi lähedalasuvasse Ura jõkke, siis nüüd jõuab see sinna aeglasemalt, hajudes mööda maastikku.
Selline kinniaetud kraav jääb ümbritsevast maastikust siiski mõnevõrra madalamaks ja seetõttu kujunevad sinna kevadeti ka suuremad lombid, mis püsivad kauem. Kui liivasemal maastikul imbub vesi kiiremini ära, siis siinse savisema maastiku puhul võtab see veidi rohkem aega ja ajutised lombid pakuvad elupaiku näiteks konnadele. Kuid lõpuks kasvavad ka sinna puud ja rohttaimed peale.
Siin on valik 2-10 aastat tagasi tehtud taastamistöödest, kus kinniaetud kraav taimestikuga kaetud.
Metsale ei tee märjem siht häda midagi. Selsamal Mõtuse alal on kahel pool endist kraavi mets kenasti kasvamas, metsaalune on kevadele iseloomulikult niiske ja ajutiste veesilmadega.
Ka kinniaetud kraavitrass on õhukese veekihiga kaetud vaid osaliselt.
Metsloomadele jaoks pole mõni veelomp metsas probleem ja metsast välja kolima nad seepärast ei hakka. Karujäljed nii siin- kui sealpool sihti kinnitavad sama. Looduses leidub ikka märgi kohti, loomad ületavad ka jõgesid ja ojasid. Antud sihti mööda saab liikuda tavaliste kummikutega, vesi pole kuigi sügav.
