Eesti metsandus asub noppima RMK teadus- ja arendustegevuse vilju 

Kujutage ette metsa, mis peab paremini vastu haigustele ja kliimamuutustele, kasvab kiiremini, tervemalt ning annab igal hektaril 10–30% rohkem kvaliteetset puitu. Just sellist tulevikku on RMK oma aastatepikkuse teadus- ja arendustööga Eesti metsandusele ette valmistanud.

Tekst: Priit Luts

Fotod: Jarek Jõepera, Kaupo Kikkas, Kristiina Viiron

Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees

See läheb hästi kokku ajastuga, mil maailm otsib kiiresti väljapääsu sõltuvusele fossiilkütustest. Puit asendab juba praegu plasti, betooni ja fossiilseid materjale, luues võimaluse kestlikule eluviisile. Keemilisel töötlemisel on puidu kasutusvõimalused peaaegu piiramatud.

Uus puu hakkab kasvama seemnest. Vähesed teavad aga, et kogu metsapuude riikliku seemnevaru ja selle kvaliteedi vastutus lasub RMK õlgadel. Lääne-Virumaal Kullenga seemnekeskuses on praegu laos ligikaudu kümneaastane varu ehk üle 7 tonni sertifitseeritud seemneid. Sealt ostavad metsataimede kasvatamiseks seemneid ka erataimlad ja erametsaomanikud metsakülviks.

Võtame purgil kaane maha ja vaatame sisse 

RMK-l on tänaseks seemlaid rajatud ligi 300 hektarile, igal aastal lisandub suurusjärgus 10 hektarit. Juba praegu tuleb kogu männiseeme seemlatest ning lähitulevikus ka arukase seeme katmikseemlatest. Viimaseid on uudistamas käinud ka lõunanaabrid ja püüdnud Eesti kogemustest õppida. Kuuskede seemet hakkab RMK ainult seemlast varuma pärast 2030. aastat ning rajamisel on uued sanglepa seemlad. 

Seemlatel on ainult üks eesmärk – tootlikumad, kvaliteetsemad ja vastupidavamad majandusmetsad tulevikus. RMK eesmärk on jõuda kõigi nelja majanduslikult olulisema puuliigi (harilik mänd, harilik kuusk, arukask, sanglepp) 1,5. astme seemlateni. Mõni aasta veel ja RMK jõuab oma esimese 1,5. astme männiseemlani (vt joonist).

„Lihtsalt öeldes tähendab see, et seeme, mida metsade uuendamisel kasutatakse, on geneetiliselt palju paremini kontrollitud kui varem. Metsa algkapital on parem. 1,5. astme seemla ei tee majandusmetsa lihtsalt „natuke paremaks“, vaid annab metsandusele uue, tugevama ja kliimakindlama põlvkonna, mis kasvab kiiremini ja toodab rohkem väärtust,“ selgitab doktorikraadiga Aivo Vares, kelle hoida ja juhtida on RMK-s kogu metsapuuseemnete alane tegevus. 

Järglaskatsetes hinnatakse viimased tosin aastat kasvanud puude puhul lisaks tootlikkusele ka nende okslikkust, okste asendit tüve suhtes, nende jämedust. Samuti hinnatakse mitmeladvalisust, tüve koonet ja sirgust. Eesti Maaülikooli mõõtmised kümne aasta vanuste mändide võrdluskatsetes on seni näidanud, et seemlaseemnest kasvanud puude tagavara on 19% suurem kui puistuseemnest puudel. „Kavatseme järglaskatsetes läbi viia ka juurepessuga nakatamise katsed, et selgitada võimalikud puud, mis on vastupidavamad sellele olulist majanduslikku kahju põhjustavale seenhaigusele,“ lisas Vares.

Kliimamõjude uurimiseks tõi RMK Läti riigimetsast sealsete männi ja kuuse plusspuude materjali. „Mõni aasta tagasi said puud poogitud ja nüüd asume neid seemlas katsetama. Mõne laiuskraadi võrra alla liikumine võib olla tuleviku võti,“ lisas Vares. Mis kasvab praegu meist lõuna pool, saab Eesti metsades tulevikus hakkama, kui püüda lihtsustada. 

Lisaks teadustööle investeerib RMK märkimisväärses mahus ka seemnevaldkonna taristusse. Äsja sai valmis Viljandi seemlahoone, kust juhitakse üle 100 hektari suuruse seemla tööd. „Uued seemlad, ainulaadsed katmikseemlad ning laiaulatuslikud järglaskatsed tagavad, et Eesti metsandus saab tulevikus parima võimaliku algmaterjali. Me oleme viimasel kümnendil tööd teinud ja nüüd hakkame varsti noppima vilju –täidame lõpuks Eesti metsanduses olnud lünga kvaliteetsete seemnete vallas,“ rõhutas Vares. 

Eraldi fookused 

Kui seni oli riigimetsas taimla- ja seemnemajandusosakond, siis juulist lahutatakse need funktsioonid metsaseemnetalituseks ja metsataimetalituseks. Kolmas tükk pusles on metsakasvatusosakond, kuhu on koondunud kompetents istutusest latimetsa kasvatamiseni ning kvaliteedianalüüs. 

RMK metsakasvatuse ja taimlamajanduse valdkonnajuht Toomas Väät selgitas ette võetud ümberkorraldusi vajadusega hoida selgemat fookust. Uuenev struktuur toetab praktikas tegutsemist. Metsakasvatus ütleb ette taimede arvu ja esitab tellimuse, taimlad toodavad vajalikud kogused ja seemlad varustavad neid parimate seemnetega.

„Kui seemnekompetents koondub Kullengale ja Viljandisse, siis taimekasvatuskompetents asub RMK-s peamiselt kahes paigas: Tartu taimlas ja Marana taimlas Pärnumaal. Just neis kahes taimlas sünnivad kõik riigimetsa jõudvad noored puud. Seal toimub külv, seal on kasvuhooned ja külmhooned,“ sõnas Väät. 

Kõiki taimi kasvatatakse alguses konteinerites ehk „pottides“ – see on nagu väike kaitstud kodu, kus juured saavad tugevaks ja püsivad terved. 

Kuuse potitaimi viiakse ka teistesse taimlatesse (Reiu, Rulli, Purila või Räpina), kus neid koolitatakse aastaks või kaheks põllule. Seda nimetatakse pott-põld-meetodiks, kuid selle osakaal on languses. 

RMK taimlate juht Esko Krinal selgitas, et 2026. aastal on umbes kaks kolmandikku metsauuenduse taimedest just potitaimed ja üks kolmandik parendatud juurekavaga avajuursed taimed. 

„Näiteks männid jõuavad metsa kõik konteinertaimedena. Seejuures paljud neist, ligi 5 miljonit taime aastas, peavad oma aega külmikus ootama. Hoiame neid mõne miinuskraadi juures talveunes. Nii saab istutamist teha pikema aja jooksul kevadest sügiseni, sest taim ei lähe esimese kevadsoojaga kohe kasvama. Oleme eriti uhked enda avamaa kasetaimede üle – raske istutada, aga kehtib põhimõte: istuta, unusta, ja noorendik valmis! Samuti alustame uue sanglepa potitaime kasvatustehnoloogia väljatöötamisega,“ avas Krinal taimlate töö köögipoolt. 

Noori okaspuid, eriti mändi, armastab süüa männikärsakas. RMK kaitseb igal aastal miljoneid taimi ennetavalt: juurepealsele osale kantakse peale veepõhine liim ja peen liiv või vaha. See kaitsekiht takistab mardikal tüve närimist. 

Koostööpartnerite kaalukas roll 

Kui seemned on saadaolevaist parimad, taimed on tugevaks kasvatatud, siis tuleb need metsas ka ellu saata – istutada, hooldada, kaitsta ja kasvatada. Nüüd sekkub metsakasvatus. Selles on riigimetsa haldaja usaldanud töö suuresti erasektorile. 

RMK teeb juba praegu ligi 80% metsakasvatustöödest koostööpartneritega. Juulist suureneb see maht veelgi, sest Mandri-Eestis jätkatakse ainult ühe mudeliga: kõik metsakasvatustööd tellitakse erasektorist.

Koostöö erasektoriga läheb edaspidi sügavamaks. Järgmise paari aasta jooksul asenduvad eraldi hangitud istutused, noore metsa hooldused, valgustusraied ja metsakaitsetööd n-ö täisteenusega. 

„Üks usaldusväärne partner võtab ühes kindlas piirkonnas korraga enda kanda kogu noore metsa kasvatamise tsükli – aastaringse töö, mis annab talle stabiilse käibe, pikad lepingud ja võimaluse areneda professionaalseks metsakasvatusteenuse pakkujaks,“ tutvustas RMK plaane kogu metsakasvatuse valdkonna eest vastutav Toomas Väät. 

„RMK ise keskendub seejuures hoolikale planeerimisele, tööde juhtimisele ja kvaliteedi tagamisele. Üle Eesti on tööde juhtimise rollis kolm metsakasvatusjuhti ja 28 metsakasvatajat, kes suudavad aastas tagada kvaliteetsed metsakasvatustööd ca 60 000 hektaril,” selgitas Väät.

Istutamine on metsakasvatustöös ilmselt enim teada, kuid siiski väike samm uue metsapõlve kasvatamisel. Riigimetsas käiakse samas paigas erinevaid hooldustöid tegemas keskmiselt seitse korda 20 aasta jooksul, et istutatud taimed kasvama läheks ja noor mets sirguks. 

RMK ei muuda paremaks mitte ainult metsakasvatustööde organiseerimist, vaid parem on nüüdseks ka see, millise algmaterjaliga metsi rajatakse. Eesti metsad saavad sellest tugevamad, tervemad ja tulevikukindlamad, on Väät veendunud.