Fotod: RMK metsapäeval sai 400 huvilist istutustööl ise käed külge panna
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tänavusest 19 miljoni taime istutamistööst on pool tehtud. Metsakasvatustööd tutvustaval RMK metsapäeval sai reedel oma käega männitaimi mulda panna ligi 400 inimest.
Riigimetsas jõuab tänavu mulda 19 miljonit noort puud, millest üle 10 miljoni oli reedeks istutatud. Avalikkuse jaoks kulmineerus kestev istutushooaeg reedel toimunud RMK metsapäevaga Harjumaal Uuri küla lähistel.
Kohale tuli 400 metsasõpra, kel avanes võimalus ise käed külge panna ja mõne tunni vältel end metsakasvatajana proovile panna. Kokku istutasid RMK metsapäevast osavõtnud 10 hektarile ligi 30 000 männitaime.
„RMK metsapäev on pika traditsiooniga sündmus – juba aastaid oleme igal kevadel võimaldanud kõigil huvilistel tulla ja oma silmaga näha, kuidas käib riigimetsa uuendamine. Ja mitte ainult näha, sest igaühel avaneb võimalus ise käed külge panna ja paari tunni vältel proovida metsakasvataja tööd,“ tervitas metsasõpru RMK juhatuse esimees Mikk Marran.
„Nii paneme me igal aastal aluse uuele metsapõlvele, et Eesti metsad jääksid terveks, mitmekesiseks ja majanduslikult väärtuslikuks ka tulevastele põlvedele. Haldame riigimetsi nii, et need looksid tasakaalu majandamise, looduskaitse ja looduses liikumise vahel. Ehitame matkaradu, hoiame kaitsealasid, toetame loodusturismi ja panustame teadusuuringutesse. Meie eesmärk on võimaldada igale eestimaalasele elusamat elu!“ lisas Marran.
Paralleelselt toimuvad 13.-22. maini RMK metsapäevad ka kooli- ja lasteaialastele ning haridusprogrammist saab vabas õhus osa ligi 5000 last ja 112 lasteasutust.
Istutamine on alles metsakasvatustöö algus
RMK metsakasvatuse valdkonna juhi Toomas Väädi sõnul on istutamine oluline osa metsakasvatusest ja täidab mitut eesmärki korraga. „Esiteks võidame aega, sest meie oma taimlates ette kasvatatud noorte puude istutamisega läheb uus metsapõlv kiiremini kasvama. Teiseks, pärinevad taimed parimate puude seemnetest, millega tõstame majandusmetsade puidutootlikkust. Kolmandaks saame nii suunata riigimetsa puuliigilist olemust,“ selgitas Väät.
„Istutamine on metsakasvatustöös väike samm, sest järgmise 20 aasta jooksul käib metsakasvataja samas paigas keskmiselt seitse korda tegemas erinevaid töid, et istutatud taimed kasvama läheks ja noor mets sirguks. Istutame, kasvatame ja lõpuks väärindame,“ lisas ta.
Metsakasvataja jaoks ei näita edukust istutatud taimede arv, vaid see, kui kiiresti alad noorendikuks saavad ja milline on metsakasvatusliku eesmärgipuuliigi arvukus. Riigimetsa raiesmikud uuenevad keskmiselt nelja ja poole aastaga. Mullu võeti metsana arvele 12 100 hektarit noorendikke.
Kokku uuendatakse riigimetsa istutamisega sel aastal 8600 hektaril. RMK pöörab tänavu erilist rõhku uusmetsastamisele, pannes ca 500 hektari ulatuses metsa kasvama väheväärtuslikel rohumaadel, põõsastikes, karjäärides ja demonteeritud liinialustel.
RMK investeerib metsakasvatusse tänavu kokku 22,6 miljonit eurot, millest ca 11,7 miljonit kulub istutamiseelsele maapinna ettevalmistamisele, istutamisele ja taimedele ja 10,9 miljonit noore metsa hooldustöödele ja kasvatamisele.
Fotod: RMK metsapäev 2026 Uuri külas | Flickr
