Hara soo veerežiimi taastamine aitab loodust hoida ja parandada Pudisoo jõe seisundit

Uudis
18.06.2026

RMK kavandab Lahemaa rahvuspargis Hara soo piirkonnas loodusliku veerežiimi taastamist. Töö eesmärk on sulgeda vanad kraavid, mis rajati aastakümneid tagasi soo kuivendamiseks. Praegu on tööobjekt veel kavandamise faasis ning lõplikud lahendused selguvad edasise planeerimise käigus.

Taastamistööde peamine eesmärk on tuua sohu tagasi looduslik veerežiim. Kui vesi püsib soos kauem, aeglustub turba lagunemine ning paraneb märgade metsa- ja sooelupaikade seisund. Nii saavad taastuda looduslikud rabad, siirdesood ja soometsad, mis on Lahemaa rahvuspargi olulised väärtused.

Hara soo kuivenduskraav. Fotod: Annaliisa Kaaremaa

Kes sellest võidavad?
Veerežiimi taastamisest võidab eelkõige loodus. Paremad elutingimused saavad paljud kaitsealused liigid, sealhulgas metsis, teder, rabakonn ja kalakotkas. Samuti paraneb haruldaste sooelupaikade seisund.

Kasusaajate hulka kuulub ka Euroopa üks haruldasemaid mageveekarpe – ebapärlikarp. Kuigi ebapärlikarp Hara soos ei ela, jõuavad taastamisala veed läbi Hara, Sääsepauna ja Ohrpää ojade Pudisoo jõkke. Kui soo suudab vett paremini kinni hoida ja puhastada, paraneb kogu Pudisoo jõe valgala seisund. See aitab kaasa puhtama vee ja stabiilsema veerežiimi säilimisele, mis on ebapärlikarbi jaoks väga oluline.

Mida täpsemalt tehakse?
Kavandatava töö käigus rajatakse osadele vanadest kuivenduskraavidest kohapealsest pinnasest paisud, et vesi ei voolaks alalt liiga kiiresti välja. Suuremahulisi metsaraietöid ei planeerita. Vajadusel tehakse vaid minimaalselt trassiraiet kohtades, kus on vaja tagada ligipääs tööde tegemiseks.

Taastamistööde täpne ulatus ja tehnilised lahendused selguvad täiendava analüüsi käigus. Töid kohandatakse vastavalt looduskaitselistele väärtustele, maaomanike huvidele ja ametkondade seatud tingimustele.

Kuidas arvestatakse maaomanikega?
Kuigi tööala asub riigimaal, mõjutavad veetaseme muutused Hara soo taastamisel ka mõningaid naabruses asuvaid erakinnistuid. Seetõttu saab kraavide sulgemine toimuda üksnes sellisel kujul, mis arvestab maaomanike õiguste ja huvidega. Taastamistööde tegemise eelduseks on sobiva lahenduse kokku leppimine maaomanikega.

Oodatud on kõik huvilised
Kõik tööpiirkonna erakinnistute omanikud ja teised huvilised on oodatud 29. juunil kell 18.00 Kolga Seltsimajja kavandatavate tööde tutvustamisele. Kohtumisel antakse ülevaade planeeritavatest tegevustest, selgitatakse tööde eesmärke ning vastatakse küsimustele.

Kuna projekt on alles kavandamise etapis, on just praegu hea võimalus tutvuda esialgsete plaanidega ja anda tagasisidet enne lõplike lahenduste valmimist.

Hara soos kavandatud töid rahastatakse RMK vahenditest ja Euroopa Liidu LIFE programmist projektiga LIFE Revives – „Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine“ (LIFE20 NAT/FI/000611).

Kontakt: RMK looduskaitsespetsialist Annaliisa Kaaremaa annaliisa.kaaremaa@rmk.ee +372 507 1142

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Blogi

Taani riigimetsa muutumine

10.-12. juunil toimus Taanis EUSTAFOR 2026 konverents, kus RMK esindajatena osalesid Kristjan Tõnisson, Kaupo Kohv, Edvard Eelsalu, Mikk Marran ja Airiin Vaasa.
19.06.2026
Uudis

Setomaal avatakse pühapäeval taastatud Seitsmemägi

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Setomaa vald kutsuvad pühapäeval, 21. juunil osa saama ajaloolisest sündmusest: Voropi külas avatakse pidulikult taastatud Seitsmemägi, mis oli omal ajal Kaitseväe Petseri Lõunalaagri tuntuim maamärk.
19.06.2026