100 lugu matkateelt
1930 – pika ajalooga Joaveski puupapivabrik seiskus ülemaailmse majanduskriisi tõttu
Loobu jõe kallastel asuva Joaveski küla kohta on esmesi kirjalikke teated 1510. aastast seoses Palmse mõisale kuulunud vesiveskiga (die Möhle thom Falle, sõnasõnaline tõlge: joa veski). Väikesed vesiveskid tegutsesid selles paigas järjepidevalt kuni 1899. aastani, mil Joaveski krundi ostis Palmse mõisalt ära Loobu naabermõisnik Nikolai Dellingshausen. Samal aastal valmis papivabriku projekt ja algasid ehitustööd. Rajati paisjärv koos kanalitega ning vabrikut hakkas käitama hüdroelektrijaam. Järgnevatel aastatel ehitati vabrikust ida poole ja üle jõe lääne poole mitmeid tööliselamuid ja nende abihooneid.1920. aastal müüs Nikolai Dellingshausen Joaveski vabriku koos selle juurde kuuluva maaga Taani kindral-konsul J. Ch. Johansenile ja Eesti kodanikule R. Rankile. 1930. aasta 1. detsembril ülemaailmse majanduskriisi tagasilöögi tulemusel Joaveski vabrik seiskus.
1941. aastast tegutses Joaveski vabrik Tallinna Tselluloosi- ja Paberikombinaadile kuulunud rahvatarbekaupade tsehhina. 1991–1994 tegutseti riikliku aktsiaseltsi Tallinna Paber nime all. 1994. aastal vabrik pankrotistus ja seiskus. 2001. aastal kohandati umbes 10 aastat kasutuseta seisnud papivabriku keskmisesse ossa hüdroelektrijaam (töötab tänapäevani), enamik vabriku ruume on aga kasutuseta.
1930. aasta majanduskriis
1929. aasta 24. oktoobril langesid aktsiahinnad New Yorgi börsil järsult. Ajaloos tuntakse seda päeva musta neljapäeva nime all, sest just siis algas ülemaailmne majanduskriis, mis kiirendas demokraatia lõppu ja rahvuslike diktatuuride teket kogu maailmas.
Esmajoones tabas tagasilöök Eesti peamist ekspordiharu põllumajandust. Toiduainehindade langust maailmaturul püüdsid Eesti põllumehed korvata ekspordi suurendamisega, kuid see ei suutnud tulude vähenemist kompenseerida. Pealegi kehtestas enamik riike peagi põllumajandussaaduste sisseveole kaitsetollid. Talupidajad ei olnud võimelised tegema uusi investeeringuid, paljud talud sattusid võlgadesse ja läksid haamri alla. Kriis mõjutas loomulikult teisigi majandusharusid: sagenesid pankrotid ja koondamised nii tööstus- kui ka teenindussektoris. 1932. aastaks oli tööta 32 000 inimest, kellele riik püüdis pakkuda hädaabitöid. Raske löök Eesti rahandusele oli Inglise naelsterlingi devalveerimine 1931. aasta novembris, mis vähendas Eesti krooni kattevara kolmandiku võrra ning põhjustas riigipangale seitsme miljoni krooni suuruse kahjumi.
Tööstust püüti elavdada riiklike tellimustega, ulatuslikult toetati põllumajandust erinevate dotatsioonidega ning teravilja osteti kokku maailmaturu hinnast kõrgema hinnaga. Need sammud ei suutnud aga Eestit raskustest lõplikult välja aidata ning majanduskriis hakkas peagi mõjutama ka sisepoliitikat, kui elatustaseme languse tõttu kannatada saanud rahvas hakkas otsima süüdlasi Eesti poliitikute seast. Paremradikaalne vabadussõjalaste liikumine hakkas üha jõulisemalt nõudma põhiseaduse muutmist ning süüdistas häälekalt vanemaid erakondi. Nende kihutustöö tulemusena võetigi 1933. aasta sügisel vastu vabadussõjalaste algatatud uus põhiseadus, mis suurendas täitevvõimu õigusi ning andis Eesti riigile laiade volitustega riigipea – riigivanema.
Allikad:
Eensalu, M., Pihel, L. 2011. Joaveski puupapivabriku dokumenteerimine.
Elango, Õ., Ruusmann, A., Siilivask, K. 1998. Eesti maast ja rahvast: maailmasõjast maailmasõjani.
Pajur, A., Tannberg, T. jt. 2005. Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni.
Omadused:
Teema
Külaelu ja seltsitegevus
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 59.513225
Pikkuskraad: 25.8180583L-EST 97
x: 6598683
y: 602926
Asukoht
Oandu-Aegviidu matkatee