100 lugu matkateelt

1931 – Kohtlas alustas tööd õlivabrik

Omadused

Teema

Külaelu ja seltsitegevus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

laiuskraad: 59.3519734

pikkuskraad: 27.1709594

L-EST 97

x: 6583586.8
y: 680321.9

Asukoht

Kauksi-Aegviidu Matkatee

Kohtla-Nõmmele pani selle praegusel kujul aluse 1931. aastal siin põlevkiviga tegelema hakanud inglastele kuulunud ettevõte New Consolidated Gold Fields Ltd. Rajati põlevkivist õli utmise vabrik ja hiljem ka põlevkivikaevandus.
Kaevanduse osakonnas töötas umbes 100 töölist. 1938. aastal osteti kaevandusse rööbastel liikuv auruekskavaator kopamahuga kuni 1,5 m3. Transportimiseks kasutati 0,5–1 tonniseid vagonette, mida algul veeti hobustega, 1938. aastast hakati aga kasutama diiselvedureid. Allmaatöödel toimus põlevkivi sorteerimine, vagonettidesse ladumine ja paeriitade ladumine käsitsi.
Tootmiskompleksi kulusid peale põlevkiviõlitehase ka purustaja, labor, elektrijaam, kontorihoone, abiehitised, elamu 30 töölistele, meditsiinipunkt ja saun. Inglise stiilis asula planeerimiseks palgati koguni arhitekt. Kohtla-Nõmme sai uhke kaevanduse kontorihoone, õlivabrikant William Dunni häärberi ning terve rea vahvärk-stiilis tööliselamuid.
1931. aastal rajati Kohtla-Nõmmele Eesti esimene golfiväljak. See sai populaarseks vabrikus töötavate inglaste ja eestlastest ametnike seas.

Heinrich Kruup meenutab:

„Meile, poistele, pakkus lõbu passida väljakuäärses männikus, kuhu sageli „eksis” mõni tugevast löögist õhku tõusnud pall, et see siis tasku sokutada ja minema hiilida. Kui pallid liiga sageli kadunuks jääma hakkasid, palkasid inglased paarikümne sendi eest mõned poisid, kes jälgisid, et keegi palle sisse ei vehiks. Üks nendest pallipoistest oli Voldemar Saat, kes ka ise vahel mõne palli oma tasku „unustas”.

Aastal 1940 tootis Gold Fields Ltd 10 900 tonni õli. Samal aastal õlivabrik riigistati. 1941 põletasid hävituspataljonlased vabrikant Dunni uhke häärberi ja üle poole aleviku elamutest maani maha. Saksa ajal töötas ülesehitatud põlevkivitehas edasi nime all Werk V. 1944. aastal viidi rivist välja kaevanduse veekõrvaldussüsteem ja õlivabrik õhiti. Peale taastamist tegutses Kohtla põlevkiviõlitehas aastani 1961 ning maa-alune kaevandus aastani 2001.

Allikad:
Bobrov, A., Holtsmann, J., Kaljurand, H., jt. 2010. Ida-Virumaa pärandkultuurist.
Eesti golfiajalugu sai alguse Kohtla-Nõmmel. Virumaa Teataja. 122. 29 juuni 2016.
Kattai, V. 2003. Põlevkivi-õlikivi.
Kiristaja, R., Rannus, M. 2008. Kohtla kaevandus. Suuroja, K. (toim.) 90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis.
Rooden, J. 2008. Kohtla vaimne eluruum I.