100 lugu matkateelt

1931 – Sagadi metskonnast sai üks esimesest neljast katsemetskonnast

Omadused
Teema

Metsanduslugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.5650888888889

Pikkuskraad: 26.1008166666667

L-EST 97

x: 6604926
y: 618748

Asukoht

Oandu-Aegviidu matkatee

Sagadi metskond määrati ametlikult katsemetskonnaks 1931. aastal koos Porkuni, Sõmerpalu ja Voltveti metskonnaga. Sagadi metskonnas pakkusid metsateadlastele huvi „toiteainetevaeste liivamaade männimetsad meremoodustistel, kus pinnas oli rikutud aletamise ja metsatulekahjude tõttu”. Katsetega alustati kohe peale katsemetskonnaks saamist. Professor Andres Mathieseni juhtimisel uuriti näiteks „lume kogunemist, maa külmumist, seemnevarisemist ja uuendust männilangi servades ilmakaarte järgi; aegjärguliste, kitsas- ja pisiruutraiete sobivust kuuse- ja männipuistute uuendamisel; jälgiti männi koorepõletiku, männilookleja, säsiüraskite ja latipihklase kahjustusi, tehti katseid puhtmännikute asemel segametsade saamiseks; läbiraiekatseid; pinnase hooldamist koheldamise ja lupjamise teel; uuriti banksimänni (hall mänd, Pinus banksiana) kasvukäiku jne“.
Mitmekesise uurimistöö tõttu peeti Sagadi metskonda heaks praktikakohaks. Katsemetskonnad likvideeriti 1954. aastal.
1964. aastal moodustati 12 metskonna (Aakre, Kabala, Kangruselja, Karksi, Kohtla, Kuuste, Roela, Sagadi, Tähtvere, Vardi, Vääna ja Väätsa) baasil uuesti katsemetskonnad. Sagadi metskonnas uuritavaks teemaks oli nõmmemetsade majandamine, kaasa arvatud männi koorepõletiku ja mähkurite tõrje. Juhendajateks määrati Uno Valk ja Heino Kasesalu. Sagadi jäi katsemetskonnaks kuni 1967. aastani. Katsemetskonnad likvideeriti kogu Eestis 1993. aastal.

Allikas: Neljandik, T. 2011. Pärandkultuur metsas. Oandu.
Omadused:
Teema

Metsanduslugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.5650888888889

Pikkuskraad: 26.1008166666667

L-EST 97

x: 6604926
y: 618748

Asukoht

Oandu-Aegviidu matkatee