100 lugu matkateelt
1933 – Voltveti metskonna Kaagipõllu vahtkonnas rajati lehisekultuure
Kaagipõllu vahtkond kuulus Voltveti õppe- ja katsemetskonda. 1932. aastal oli metskonna suurus 9800 hektarit, millest metsa 7800 hektarit. Sealsetel metsatöödel kasutati 1925. aastal avatud Voltveti metsakooli õpilaste abil. Nii said metsatööd tehtud ja õpilased vajalikku praktikat.Voltveti metsakooli õpetaja ja hilisem Voltveti metsaülem Kaarel Salev kirjutas 1935. aastal ajakirjas Eesti Mets: „Suur osa metsakasvatamisega ühenduses olevatest töödest Voltveti katsemetskonnas teostatakse metsakooli õpilastega. Õpilased saavad talvekuudel teoreetilise ettevalmistuse metsakasvatuses ja kevadel tegelikule metsakasvatustööle asudes kujutavad nad teadlike ning varsti ka vilunud tööliste rühma. Sellise teadlike tööliste rühma töö on märksa tagajärjekam harilike tööliste tööst. Harilik tööline teab küll, kuidas istutada või külvata, kuna õpilane-tööline lisaks sellele teab, miks just nii peab taime istutama või seemne külvama. Seetõttu on harilike tööliste töös olles metsavahi alatine järelevalve möödapääsmatu, kuna õpilaste töös olles pole karta, et taimede juured asetataks sõlme või seeme külvataks kännule.“
Lehist kultiveeriti Kaagipõllu metsavahikoha ümbruses aastatel 1933–1936. Taimed olid pärit Kõrtsi taimeaiast, 450 siberi lehise (Larix sibirica) taime toodi metsakooli taimeaiast. Lehiste istutamise kohta tõdeti metsakoolis, et taimede kallis hind takistab selle väärtusliku puuliigi laiemat kultiveerimist.
1934. aastal kirjutas Paul Reim ajakirjas Eesti Mets võõrpuuliikide, muuhulgas ka lehise, tolleaegse nimega laari, istutamisest Voltveti katsemetskonnas aastatel 1929-1934: „Selleks on tellitud seemet soome (Proveniens) ja daani (Rafn & Co) seemneäride kaudu. Hea eduga on asutatud rohkesti laari kultuure, kusjuures istutamised teostati 2- ja 3-aastaste koolitatud taimedega. Laaridest kasvatati kolme liiki: Larix sibirica, Larix koreensis ja Larix leptolepis, millest eriti Larix koreensis paistab silma oma lopsaka ja sirge kasvuga. Ka teised nimetatud laari liigid kasvavad asutatud kultuurides õige lopsakalt. Vähemas ulatuses on tehtud Pinus Murrayana ja Pseudotsuga Douglasii kultuure. Esimene neist kasvab Voltvetis väga lopsakalt, kuid üks suurem kultuur (0,8 ha) hävis 1932. aastal kärsaka tõttu. Kultuur asutati värskele raiestikule ja kärsakad närisid esimesel aastal üle 80% taimedest paljaks. Järgmisel aastal nende asemele istutatud taimed näriti samuti mõne päeva jooksul. Kärsakas tekitas suurt kahju ka laari-kultuurides.“
Keerdmändi, mida tol ajal murrei männiks (Pinus murreyana) nimetati, on Voltveti, hilisema nimega Tihemetsa metsadesse istutatud hiljemgi. Matkateed pidi edasi minnes on peale Lähkma jõe ületamist näha vana karjääri nõlvale 1970. aastatel rajatud keerdmänni puistu. Vanasti arvati, et keerdmänd ehk tollases kõnepruugis murrei mänd võiks sobida kuivendatavate rabade ja siirdesoode metsastamiseks. Malev Marguse poolt 1957. aastal toonases Tihemetsa õppe- ja katsemetskonnas uuritud proovitükilt ilmnes, et kanarbiku kasvukohatüübis on keerdmänd nõrgkivi esinemise korral tootlikum kui harilik mänd.
Allikad:
Eesti Mets. 1932.10.
Eesti Mets. 1934.12.
Eesti NSV põllumajanduse ministeeriumi metsamajanduse peavalitsuse ja põllu- ja metsamajanduse teaduslik-tehnilise ühingu metsamajanduse sektsiooni bülletään. 1958. jaanuar.
RMK pärandkultuuri andmebaas.
Omadused:
Teema
Metsanduslugu
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 58.1848167
Pikkuskraad: 24.983056L-EST 97
x: 6449743
y: 557827.2
Asukoht
Ikla-Aegviidu matkatee