100 lugu matkateelt
1936 – avastati Jäneda linnamägi
1936. aastal teatas Jäneda Põllutöökooli inspektor ja emakeeleõpetaja Oskar Parmas rabavast avastusest – umbes 400 meetri kaugusel Jäneda mõisa keskusest Aegviidu-Jäneda metsasel vallseljakul oli ta leidnud kaitseehitisele iseloomulike tunnustega kaheosalise linnuse. Pealinnusest põhja poole jäi eellinnus, mis oli pealinnusest eraldatud kaitsekraaviga.Esimene üleriigiline muinsuskaitseinspektor (amet oli sisse seatud aastal 1936), arheoloog Eerik Laid teatas ajalehele Postimees, et oli käinud Jänedal ja võib kinnitada, et tegu on ühe Eesti suurima linnusega. Jäneda linnamägi on Järvamaal erandlik oma selgelt kaitseotstarbeliste ehitistega. Põhjalikult on linnamäge kirjeldanud arheoloog Tanel Moora. Jäneda linnuse välisilmes leidis ta sarnasusi Läti noorema rauaaja linnustega ja dateeris pealinnuse 12. sajandi lõppu või 13. sajandi algusesse.
Peale linnamäe avastamist alustati heakorratöödega, üheks esimeseks ettevõtmiseks sai lipuvarda paigaldamine linnuse põhjapoolsele otsavallile. Linnuse õu ja nõlvad puhastati võsast, võeti maha puid, et uhke muistis oleks nähtav ja pealinnusel saaks läbi viia rahvapidusid. 1937. aasta suveks oli linnamägi niivõrd korras, et ligi 3000 esimesest ülemaalisest maanoorte kokkutulekust osavõtjat said linnuse õuel pidutseda. Peale Teist maailmasõda kasvas linnus taas metsa. 1994. aastal algas linnamäe puhastamine ja korrastamine ning 1995. aasta jaanipäevaks ehitati linnuse otsavallidele vaatetornid ja linnuse õuele väike laululava.
Allikas:
Särekanno, G. 2014. Jäneda lugu muinasajast esmamainimiseni.
Omadused:
Teema
Külaelu ja seltsitegevus
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 59.2387770
Pikkuskraad: 25.6838382L-EST 97
x:
6567920.0
y:
596096.4
Asukoht
Kauksi-Aegviidu matkatee