100 lugu matkateelt

1936 –Rava tammik võeti looduskaitse alla

Omadused

Teema

Metsanduslugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 59.123625

Pikkuskraad: 25.84859722

L-EST 97

x: 6555345
y: 605850.3

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

1935. aastal võeti vastu Eesti esimene looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kaitset mitte ainult kaitsealadel, vaid ka mujal riigis. 1936. aastal alustas tööd esimene riiklik looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste. Ta koostas looduskaitseregistri, kuhu koondas andmed kõigi kaitsealuste objektide kohta. Esimesena kanti 1936. aastal loodukaitseregistrisse Rava tammed Järvamaal, eesmärgiga kaitsta ja säilitada liigirikast tamme-segapuistut.
1935. aastal kavatses Ambla vallavalitsus osa puid kooli krundilt maha müüa. Juba ilmuski ühe parketivabriku praaker neid langetama. Tollase metsaülema Boris Eichhorni ja kohalikuks looduskaitse usaldusmeheks olnud koolijuhataja Viktor Raudna sekkumisel õnnestus raie peatada, kuid seda alles peale konstaabli kohalekutsumist. Politsei käsku tuli täita ja puud jäid alles, kuigi ühel oli saag juba sees. Veel palju aastaid hiljem on seda saejälge näidatud asjahuvilistele kui võidumärki.
Rava tammiku suurus on 22 hektarit, seal kasvab 92 kaitsealust põlist tamme, 16 suurt lehist ja üks mitmesaja-aastane mänd. Oletatakse, et tammik on jäänuk endisest hiiesalust, mida mõisaajal on juurdeistutamisega täiendatud. Oletuse poolt räägib nii tammede kõrge vanus kui see, et lähedane Prümli küla kandis varem Heidemetsa või Hiidemetsa nime. Kuna samas oli väike allikas, mis praegugi paisjärve toidab, on üsna tõenäoline, et koht võis kultusepaik olla. Väidetavalt olnud mäeseljakul varem kultusekivi.
Pärandkultuuriobjektidest jäävad Rava järve ligiduses matkatee äärde veel kunagise Rava mõisa tõrvaahju varemed ning mõisa sepikoja kaev. Tõrvaahi asus Tammemäe lõunaservas. Varasemal ajal on Tammemäge tõrvaahju tõttu ka Tõrvamäeks hüütud.

Allikad:
Kapp, V. 2001. Järvamaa – metsade maa.
RMK pärandkultuuri andmebaas.