100 lugu matkateelt

1937 – Friedebert Tuglas kirjutas raamatu “Väike Illimar”

Omadused

Teema

Kirjandus ja kultuurilugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.208139

Pikkuskraad: 27.074453

L-EST 97

x: 6456058.1
y: 680675.4

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

„Väike Illimar, kirjeldan sind nõnda, nagu mäletan minevikust ja nagu näen nüüd. Olen sinuga koos kasvanud, olen kõik su päevad ühes elanud, olen peaaegu sa ise, ja peaksin sind tundma. Kuid olen nüüd ometi ka palju vanem ja näen ning mõistan kõike hoopis teisiti. Palju sinust on minus kadunud ja palju uut juurde tulnud. Mis on ehtsam, mis parem, tookordne või nüüdne? Tõtt-öelda, ma ei tea seda. Kuid meil polnudki valida, tuli aga vananeda, tahtsime seda või mitte. Kõige eest hoolitses aeg, ja aeg on nüüd selleski süüdi, et ma sind jälle näha tahan. See on juba teatud iga, kus hakatakse uuesti hellusega minevikule mõtlema.“

2. märtsil 1886 sündis Ahja mõisa puusepa pere teise pojana Friedebert Mihkelson, hilisema nimega Tuglas. Kuigi pere kolis üheksa aastat hiljem Ahjalt ära, olid lapsepõlveaastad Tuglasele olulised. 1937. aastal ilmus Friedebert Tuglase romaan „Väike Illimar“, mis jäädvustas 19. sajandi viimase veerandi mõisamiljöö oma huvitavate inimtüüpidega. Tuglas püüdis „Väikeses Illimaris“ anda oma lapsepõlve olustikku edasi võimalikult täpselt ja realistlikult, kirjeldades Ahja mõisa ehitisi, ümbritsevaid maastikke, inimesi ja nende suhteid, ent siiski on tegemist ilukirjandusliku teosega.
Tuglas ise on meenutanud:

„Ilmunud raamatu lugemise järel ütles ema naerdes: „No oled aga sina seal luisanud!“ Kuid mõni aasta hiljem kuulsin, kuidas ta tuttavatele oma varasema elu mälestuste samu lugusid jutustades juba minu „redaktsiooni“ kasutas. Ta oli nendega harjunud ja neisse uskuma hakanud.“

Friedebert Tuglase mälestus pole Ahjalt kusagile kadunud. Kokkuleppel on võimalik tutvuda Ahja valla Tuglase muuseumiga.

„Kõigest sellest tahaksin ma jutustada! Ja kui see mul siiski vahest poolikult õnnestub, siis sellepärast, et ma sind ometi täitsa sellisena ei suuda näha, nagu sa siis olid. Olen küll vist targemaks saanud, aga midagi on minus ka jäljetult kadunud. Hädavaevalt suudan veel meenutada, millisena paistis maailm kõrgest rohust, kus pea üle ei ulatunud. Ei mäleta enam hästi kalmuse lõhna ega vuti häält. Aga sõnu seada oskan ma nüüd ometi paremini ja julgeksin vastata ka pärimistele, kelleks tahaksin saada.  Kui keegi veel küsiks, küllap siis vastaksin, et tahaksin olla alles väike Illimar.“

Allikad:
Tuglas. F. 1980. Väike Illimar.
Ahja valla Tuglase muusemi koduleht.