100 lugu matkateelt
1950 – Elistvere külas alustas tööd raamatukogu
Elistvere raamatukogu eelkäija Raigastvere Rahvaraamatukogu Selts asutati 1917. aastal Raigastvere algkooli juurde (umbes 2,5 km Elistverest). Seltsi asutamise mõte tuli tolleaegselt koolijuhatajalt August Mauerilt. Põhikiri nägi ette liikmemaksu – 25 kopikat. Selts korraldas ka peoõhtuid ning saadud raha eest osteti raamatuid. Raamatuid laenutasid välja kooliõpetajad, kes selle eest palka ei saanud. Kogu koosnes põhiliselt ilukirjandusest, sekka mõni üksik loodusteaduslik raamat.1930. aastal tuli Raigastvere algkooli juhatajaks Karl Maldar, kes kogu oma edasise elu pühendas Raigastvere koolile ning raamatukogule. Tema algatusel muudeti Raigastvere Rahvaraamatukogu Selts Raigastvere Raamatukogu Seltsiks. Ta võttis raamatukogu korraldamise enda peale – käis raamatuid muretsemas, kohandas nad raamatukogulikuks ning laenutas neid soovijatele. „Kohandas raamatukogulikuks“ tähendas tollal, et Maldar kandis raamatusse inventarinumbri, lõi sinna raamatukogu templi ning pani raamatule kaitseks paberi ümber. Paberile kirjutas ta õpetussõnad: „Ära pane raamatut panni alla“, „Hoia raamat uus“, „Ära murra raamatu lehti“ jne. 1945. aastal registreeriti raamatukogu riiklikuks Raigastvere raamatukoguks ning Karl Maldarist sai raamatukogu palgaline juhataja.
1950. aastal tuli raamatukogu juhatajaks Meida Pääsukene. Samal aastal koliti raamatukogu Elistvere külasse ja selle nimeks sai Elistvere raamatukogu. Elistveres töötab raamatukogu tänapäevani.
Karl Maldar ja Raigastvere kiviktaimla
Kui Karl Maldar 1931. aastal Raigastveres koolijuhatajana tööd alustas, võttis teda vastu hooletusse jäetud kooliümbrus. Kooli õuel seisid veel eelmise koolimaja varemed. Uus koolijuhataja alustas rusude likvideerimise ja kooli krundi korrastamisega.
1935. aastal sai Karl Maldar Varbevere algkooli juhatajalt Rudolf Pedakmäelt kingituseks mõned tutikesed igihalja, kadakkaera, liivateed ja paar mägisibulat. Mägisibula omapärane ilu paelus teda sedavõrd, et ta hakkas otsima teisi taolisi taimi, hankis kirjandust mägitaimede kohta ning külastas tollaseid mägitaimede kollektsioone.
1950. aastatel oli Raigastvere kiviktaimlas umbkaudu 250 liiki ja sorti. Nii panid mõned mägisibulad aluse Eesti suurimale mägitaimede kollektsioonile.
Karl Maldar suri 1963. aastal. Ajapikku hääbus ka kiviktaimla.
Allikad:
Elistvere raamatukogu ajalugu. Põltsamaa raamatukogu koduleht.
Ilves, E. 2008. Karl Maldar rajas Raigastverre ühe esimese mägitaimede kollektsiooni. Vooremaa. 30. september.
Omadused:
Teema
Külaelu ja seltsitegevus
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 58.57585278
Pikkuskraad: 26.685422L-EST 97
x: 6495999.3
y: 656187.3
Asukoht
Ähijärve-Aegviidu matkatee