100 lugu matkateelt
1988 – eesti vutti tunnustati iseseisva tõuna
1976. aastal asutati Kaarepere metsakatsejaama Kaiavere põldvutifarm. 45 000 linnuga oli Kaiavere omataoliste seas Euroopa suurim. Jaapani, vaarao- ja inglise valget põldvutti ristates lõid Harald Tikk, Valeri Neps, Reet Laur ja Rein Teinberg Kaiaveres uue põldvutipopulatsiooni. 1988 tunnistati see tõuks ja nimetati eesti vutiks. Eesti vutt on ainuke Eestis aretatud põllumajanduslik linnutõug.Eesti vutid on ümara kehaga, lühikese saba ja kaelaga. Selja eesosa on kõrgem, moodustades kühmu. Sulestiku põhivärvus on ookerpruun, tumepruunide vöötidega. Isaslinnu kehamass on 172 grammi piires, emasvutid on isasvuttidest suuremad, nende kehamass kõigub 190 grammi ümber.
1987. aastal alustati Eesti metsainstituudile allunud Matjama vutifarmi ehitustöid. Vutikasvatuse hiilgeaeg Eestis oli 1990. aastatel, kui toodeti üle 7 miljoni muna aastas, lihatoodang oli tol ajal suhteliselt väike. Eesti iseseisvumisega kaasnesid kahjuks ka inimeste ostuvõime järsk langus ja Venemaa tollipiirangud. Matjama vutifarm alustas küll 1991. aastal tegevust, kuid sattus kohe rahalistesse raskustesse. Kaiavere vutifarm ja kaks tütarfarmi lõpetasid tegevuse. Kolme aastaga jõudis vutikasvatus madalseisu. Aastal 1996 suleti ka Matjama farm ja eesti vuttide genofond säilis vaid Rene Treieri väikefarmis Äksis. Suletud väikepopulatsioonis hakkas vuttide jõudlus halvenema, mis oli osaliselt põhjustatud ka väikesest populatsioonist tulenevast sisearetusest.
2001. aastal lisati eesti vutt ohustatud tõugude nimekirja ja töötati välja pikaajaline programm eesti vutitõu säilitamiseks ja nende jõudlusvõime suurendamiseks.
Aastakümneid tühjalt seisnud Kaiavere vutifarmi asupaigas avati 1. juunil 2010 Vudila mängumaa (nimi vuti auks), kus maskotiks on vutt Vuta ja vutid on seal ka lastele vaatamiseks.
Allikad:
Lember, A. 2016. Vutikasvatuse populaarsus on tõusuteel. Tõuloomakasvatus, 1
Tikk, H., Tikk, V., Piirsalu, M. 2008. Linnukasvatus II. Eestis vähelevinud põllumajanduslinnud
Omadused:
Teema
Inimene ja loodus
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 26.6892444444444
Pikkuskraad: 58.5898805555556L-EST 97
x: 6497569.1
y: 656346.8
Asukoht
Ähijärve-Aegviidu matkatee