100 lugu matkateelt

1954 – ehitati Saeveski metsavahikordon

Omadused

Teema

Metsanduslugu

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.63435278

Pikkuskraad: 25.28535833

L-EST 97

x: 6500103.4
y: 574648.5

Asukoht

Ikla-Aegviidu matkatee

19. sajandi lõpul oli Saeveskil metsavaht Ado Kuldkepp, keda kutsuti ka Saeveski Pašaks (bassaks). Harva leidub niisugust ladusat jutumeest, kui oli vana bassa. Naljatlemise ja luiskamise sekka poetas ta tarkuseteri, mis näitasid, et tal ometi sügav iseloom oli.

Saeveski Paša kohta on rahvasuus säilinud mitmeid lugusid, näiteks sellised:

Ükskord olnud kõle talveaeg, lund olnud vähe, rahvas pääsnud kerge vaevaga mõisametsa varastama. Metsavahil olnud raske kõigi järele valvata ning vargaid kätte saada. Sel ajal oli Postimehes lühike teade, et Riia loomaaiast põgenenud üks orangutang ära. Rahva hirmutuseks, et nad omapead ei julgeks metsa minna, jutustanud Aadu neile, et „rangu-tang“ või „tang-urang“, nagu rahvas teda ümber ristinud, Saeveski metsas ümber hulkuvat. Ja et inimesed hakkaksid ka juttu uskuma, pannud ta endale imeliku torbiku pähe, võtnud pikad palakad ümber ja kõndinud kõrgetel karkudel metsas puude vahel, kus inimesed võinud teda kaugelt näha. Üheksa jalga olnud ainult käsi pikk. Rajadega teinud ta suure tee ääre imelikke jälgi.
Rassi valge hobune kärvanud ära. Aadu võtnud hobuseliha, kasukanahatükke, veriseid narusid ja riputanud metsa laiali. Ise teinud jutu välja, et orang-utang olla juba ühe juudi ära murdnud. Inimesed olnud nüüd hirmu täis, pole julgenud üksikult metsa minna. Saki saunamees, vana Tõnis Kukk pole julgenud enam ka oma saunas magada. Aadul olnud aga muretu elu, ta võinud sagedamini metsas tule ääres sirukil olla ja nalja heita. Siis oli seda jutuhelinat kõik Suure-Jaani ja Pilistvere kihelkond täis. Kui teada saadi, et Aadu selle viguritüki oli välja mõelnud, kutsunud parun Vietinghoff ta oma juure ja hakanud teda noomima. Aadu naernud ja seletanud asja ära, et ta niisuguse tüki pidanud välja mõtlema mõisa metsa kaitseks.
Metsaisand Löffler olnud vana bassaga hammast vastu. Sakslasele ei meeldinud see, et bassa Bismarckist põlgavalt rääkis. Metsa revideerimisel juhtunud Löffler ühe kännu juure, kust vargad hiljuti puu ära viinud. Metsaisand käratanud bassa peale, et miks tema nii hooletu on ja laseb puid varastada. Asi juhtunud sel ajal, kui keiser Aleksander II tapeti (1881. aastal). Bassa öelnud Löfflerile: „Kui kõikvõimsa keisri ihukaitsjad ei suutnud ära hoida oma valitseja tapmist, kuidas mina siis võin iga puu eest metsas hea seista, et teda mitte ära ei varastata?“

Viimane Saeveski kordonihoone ehitati aastal 1954, kuid oli elektri puudumise tõttu kasutusel vaid 4–5 aastat. Tühjalt seisnud hoone hakkas lagunema, kuni metskond sellest kõigile avatud metsaonni tegi.
Külalisteraamatusse kirjutab oma kohalkäimisest umbes tuhat inimest aastas ja suviti on onn enamasti hõivatud. Et maja huvitavamaks teha, on selle toad üle löödud ümbruskonnas levinud puudega. Nii vooderdab elutuba kase-, kööki männi-, koridori kuuse- ja esikut haavapuit. Magamistoa seinad on kaetud mõnusalt punaseks värvunud lepalaudadega.

Allikad:
Kuldkeppide suguvõsa kroonika.