100 lugu matkateelt

1960 – Mustjõe kaldale rajati kikkapuu istandus

Omadused

Teema

Inimene ja loodus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 57.596220

Pikkuskraad: 26.325863

L-EST 97

x: 6386173.3
y: 639066.5

Asukoht

Ähijärve-Aegviidu matkatee

Hariliku kikkapuu esinemist Liivimaal on kirjanduses esimesena maininud August Wilhelm Hupel. Eesti aedadesse ja parkidesse toodi harilik kikkapuu 18. sajandi teisel poolel, kuid täpsed kasvatamise kohad pole teada. Eestis kasvab harilik kikkapuu ka looduslikult, oma areaali põhjapiiril. Kikkapuud levitavad linnud: punarinnad, harakad ja rästad, hilissügisel põhiliselt rästad ja kuldnokad.
Hariliku kikkapuu looduslikke kasvukohti Koiva ja Mustjõe kallastel uuris 1931. aastal Eduard Viirok. Tema kirjelduste järgi kasvasid kikkapuupõõsad Koiva jõe Eesti-poolsel madalikul, kus neid ei ohustanud niitmine. Neid leidus tammede, vanade kändude ja kivide läheduses, risuhunnikute servas jm üksikute põõsastena. Suuremal hulgal kasvas kikkapuid vanade jõekäärude kallastel ja Koiva jõe kaldalähedastes põõsastikes. Teine kikkapuude kasvukoht oli 1931. aastal Mustjõe-äärne ala umbes viis kilomeetrit Koiva jõkke suubumisest ülesvoolu.
1956. aastal asus kikkapuu looduslikke kasvukohti Eestis uurima Valdek Ritslaid. Ta korraldas mitu ekspeditsiooni Mustjõe ja selle harujõgede piirkonda ning Põhja-Lätimaale. Uurimistööst selgus, et Eestis kasvab harilik kikkapuu looduslikult Koiva jõe, Mustjõe ja Peetri jõe lammil ligikaudu 30 km pikkusel alal. Saaremaal Sõrve säärel leiti 1956. aasta sügisel harilikku kikkapuud kahes kohas. Ritslaiu arvates olid need metsistunud põõsad.
Kikkapuu juurte koor sisaldab kautšukitaolist ainet gutapertši. 1960. aastatel rajati Mustjõe kaldale kikkapuu istandus gutapertši tootmisvõimaluste uurimiseks. Töö katseline osa tehti Tartu Riikliku Ülikooli laboratooriumis. Kikkapuu juure koores leiduva gutapertši põhikomponendid on guta ja vaik. Guta elementaarne keemiline koostis on sama mis kautšukil. Mida suurem on juurekoore gutasisaldus, seda väärtuslikum on tooraine. Uuritud kikkapuupõõsaste keskmine gutasisaldus oli 9,1%, kusjuures kultiveeritud kikkapuude gutasisaldus ületas looduslike põõsaste oma. Jämedamate juurte koor sisaldas rohkem gutat kui peenemate juurte oma. Gutapertši kasutati kautšukitaolise ainena näiteks meditsiinis, isoleermaterjali ja liimide koostisosana.

Allikad:
Kasesalu, H. 2015. Valdek Ritslaid, Eesti kikkapuude uurija. Eesti Loodus. 10.
Ritslaid, V. 1961. Eesti NSV kikkapuude gutapertšisisalduse uurimine.
Sander, H. 2015. Kikkapuu Eestis: looduslikud ja metsistunud leiukohad läbisegi. Eesti Loodus.10.