100 lugu matkateelt
1968 – rajati Kabli telklaager Lemmes
1966. aastal moodustati metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumis puhkealade osakond. Loomise vajadus tulenes suuresti looduspuhkuse ja turismi elavnemisest kogu Nõukogude Liidus. Eesti oli puhkuse veetmise kohana populaarne, seda eriti suurlinnade nagu Moskva ja Peterburi (tol ajal Leningrad) elanike seas. Populaarsemates piirkondades tõi liigne kasutus, sõidukite liiklemine ning ettevalmistamata kohtades lõkke tegemine kaasa metsa- ja pinnasekahjustusi, suurenes metsatulekahjude oht.Metsade kaitseks ning puhkajatele paremate tingimuste loomiseks hakati metskondades rajama puhkekohti. Motellide, kämpingute ning telklaagrite rajamist korraldas puhkealade osakond. Eesti esimene kämping avati Rannamõisas 1965. aastal.
Kabli telklaager avati 1968. aastal. 1973. aastal oli kämpingus 126 voodiga varustatud ööbimiskohta. Eesti kogemus puhkekohtade ettevalmistamisel leidis tunnustust ja huvi ka mujal. Üleliidulisele põllumajandusnäitusele Moskvas telliti Kabli kämpingu makett. 1,5 x 2 meetri suuruse maketi valmistaja oli meister Hein ja see valmis kaubandus- ja tootmiskoondise „Loodus“ keldris. Makett sai nagu päris: puude, luidete, puhkajate ja nende autodega. Makett jõudis tervelt Moskvasse ning toimis lisaks tuleohutusalasele infole ka hea reklaamina Kablile ja tõi sinna uusi puhkajaid.
1970. aastatel muutusid üha levinumaks ja osavõturohkemaks asutuste suvepäevad. Nende looduses korraldamise tarbeks rajati olemasolevate puhkealade kõrvale kokkutulekute väljakud, esimesed neist Uulu ja Kabli kämpingu juurde. Väljakud varustati elektri, vee, tualettide, lõkkealuste, lipuvarraste ja palliplatsidega.
Allikas:
Kusmin, J. 2011. Metsa kõrvalkasutus Eestis. Akadeemilise Metsaseltsi toimetised XXV.
Omadused:
Teema
Inimene ja loodus
Koordinaadid
Long-Lat WGS 84
Laiuskraad: 57.9653944
Pikkuskraad: 24.405967L-EST 97
x: 6424953.3
y: 524029.1
Asukoht
Ikla-Aegviidu matkatee