100 lugu matkateelt

1989 – hakati välja andma Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat

Omadused
Teema

Inimene ja loodus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.7276772

Pikkuskraad: 23.9475982

L-EST 97

x: 6509783.9
y: 496964.6

Asukoht

Penijõe-Aegviidu matkatee

Kirbla külas sündinud ornitoloog ja looduskaitsetegelane Eerik Kumari oli Eesti ornitoloogia tähtsamaid edendajaid 20. sajandi teisel poolel. Eerik Kumari uuris Eesti linnustiku koosseisu, liikide levikut ning rännet, eriti põhjalikult pühendus ta seejuures Matsalu lahe ümbruse linnustikule. Kumari oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees. Tema eestvõttel koostati pärast Teist maailmasõda looduskaitseseaduse eelnõu, mis jõustus 1957. aastal. Selle seaduse alusel loodud kaitsealad kuuluvad ka praegu kaitstavate loodusobjektide hulka. Kumari algatas Eesti punase raamatu pidamise, mille esimene nimestik ilmus 1979. aastal.
Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia on Eesti tähtsaim looduskaitsealane autasu. Kumari-nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse inimesi, kes on pikka aega ja väljapaistvalt tegutsenud loodushoiu valdkonnas, levitanud looduskaitselisi teadmisi ja propageerinud säästvat looduskasutust, panustanud oma uurimistööga Eesti looduse tundmaõppimisse. 2010. aastast kaasneb looduskaitsepreemiaga looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse pidulikult üle igal aastal looduskaitsekuu avaüritusel.

Esimesena peeti 1989. aastal Eerik Kumari looduskaitsepreemia vääriliseks loodusmees Fred Jüssit, kes on talle iseloomulikul moel mõtisklenud järgnevalt:

„Värske laureaadina saalitäie rahva ette astudes tuli mulle meelde üks üsna ammune juhtum. 1977. aasta 13. mai hommikul kell kolmveerand viis seisin ühel Narva-Jõesuu tänavaristmikul, mikrofon kolmjalal, kõrvaklapid peas ja magnetofon jalge ees maas, ning kuulasin jahiretkel olevast kanakullist vihale aetud varesekarja kraaksumist. Plangunurga takka ilmus äkitselt mu ette üks vana naine. Ta ehmus hirmsasti, lõi risti ette ja hüüatas poolihääli: „Hospodi, uže rabotajet!“ See spontaanne hüüatus jääb mulle alatiseks meelde, sest too ehmunu oli esimene, kes mu tegevust tööks nimetas. (…)

Kumari preemia tõestab, et nüüd on ka loodushoiu valdkonnas ilma tegevate inimeste teadvusse jõudmas arusaam; elamise viis iseendastki võib töö olla. See arusaam vajaks edasiarendamist eelkõige nende pärast, kes meie looduskaitsealadel oma missioonile pühendunult vaimse kultuuri väärtusi loovad.“

Kumari preemia laureaadid:
1989 Fred Jüssi
1990 Aare Mäemets
1991 Rein Maran
1992 Viktor Masing
1993 Mari Reitalu
1994 Madis Aruja
1995 Ilse Rootsmäe, Lemming Rootsmäe
1996 Arvi Järvekülg, Linda Metsaorg
1997 Hella Kink, Juhan Lepasaar
1998 Vaike Hang, Anto Raukas
1999 Vilju Lilleleht
2000 Veljo Ranniku
2001 Ann Marvet
2002 Edgar Valter
2003 Jaan Eilart
2004 Tiit Leito
2005 Enn-Aavo Pirrus
2006 Tiit Randla
2007 Loit Reintam
2008 Erast Parmasto
2009 Hans Trass, Tiit Petersoo
2010 Rein Einasto
2011 Jaan Riis
2012 Taivo Kastepõld
2013 Gennadi Skromnov
2014 Aivar Leito
2015 Tiit Sillaots
2016 Mati Kaal
2017 Agu Leivits

Allikad:
Jüssi, F. 1989. Kes kaitseb Eestimaad. Eesti Loodus. 12.
Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg www.envir.ee
Omadused:
Teema

Inimene ja loodus

Koordinaadid

Long-Lat WGS 84

Laiuskraad: 58.7276772

Pikkuskraad: 23.9475982

L-EST 97

x: 6509783.9
y: 496964.6

Asukoht

Penijõe-Aegviidu matkatee