Üheskoos kogukondadega käidi metsas kõnealuseid alasid üle vaatamas ja arutlemas, kuidas kõige paremini seal raietöid korraldada. Mõnel pool, näiteks Pärnumaal Valgerannas, Harjumaal Kiiu discgolfi rajal ja Kivivõhmas käisid sealse piirkonna metsaülemad kohapeal metsas asja arutamas mitmel korral.

Huvi oma lähiümbruse metsa tööde kavandamises kaasa rääkida on meeldivalt suur, tõdevad metsaülemad. See on ka mõistetav, sest kes tunneks kohalikku metsa paremini kui inimesed, kes sealkandis elavad ja igapäevaselt toimetavad: jalutavad, käivad sportimas vms. Nii näiteks lepitigi Kiiul kokku, et kõrgendatud avaliku huviga ala laiendatakse nende metsade osas, kus discgolfi mängijad samuti liiguvad ning koos discgolfi pargi esindajaga määratakse ühel metsaosal korvide ümber puhverala, kust puid ei raiuta.


Valgerannas eemaldatakse aga radade äärest vaid ohtlikke puid. Koos omavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajaga tähistati maha võetavad puud ära märkevärviga. Selline oli ka kohalike elanike soov.

Mida teha kuivanud puudega?
Tõsi on ka see, et alati ei ole metsamehed ja kogukonnad päris ühisel nõul. Seekord põhjustas eriarvamusi kuivanud puude raie. Kui Vaiblas ja Valgerannas olid kohalikud elanikud üsna üksmeelselt päri, et kuivanud puud ja tormimurru ala (Vaiblas) tuleb likvideerida, siis Taevaskojas ja Antslas päris nii ei olnud.

Taevaskojas jäävadki turismikorraldajate soovil Kimera orgu viiva tee äärest kuivanud kuused raiumata, samas oli ka neid kohalikke, kes avaldasid kartust, et kuivanud puud võivad maha kukkuda. Kaalukeeleks mitteraiumisele sai seekord külavanema seisukoht.


Antsla Kasumetsa üraskikahjustustega kuusikute raie osas aga ei saadudki ühisele nõule ning selleks, et majandamisplaanid kinnitada, tutvustas RMK kava Antsla valla volikogule.

Nimelt ei olnud osa rahvast päri, et kuivanud kuusikutes tehakse lageraiet, kuid raiudes alalt ainult kuivanud ja ohtlikke puid, jääb mets seal nii ehk naa juba peaaegu lagedaks. Volikoguga arutades lepiti kokku, et RMK uuendab sellised alad väikeste lageraietega, jättes ühtlasi kasvama haavad, tammed, kased ja elujõulise kuuse järelkasvu.

Raie nimetus ei ole tähtis
Kui noori puid on võimalik alale kasvama saada teistsuguste võtetega, siis RMK lageraiet kõrgendatud avalike huviga aladele ei planeerigi ning Antslaski tehakse mujal, kus vajalik, aegjärkseid ja valikraieid.

Kavandades puhkemetsades lageraiet, teeme seda põhimõttel, et raie tehakse küll lageraie nime all, aga väiksel pinnal ning kasvama jäetakse märksa rohkem säilikpuid kui tavapäraselt. Neid ei raiuta ka hiljem maha.


Ei olegi nii tähtis, mis on puhkemetsades tehtava raie nimetus, neid metsi majandatakse teadmise ja eesmärgiga, et puhkamiseks sobiv mets peab seal praegu ning ka kaugemas tulevikus säilima.

Metsa majandamine puhkemetsades on nagu rätsepatöö, mis sünnib kohalikega läbi rääkides ning võimalusel nende soove arvestades. Arvesse saame võtta neid ettepanekuid, mis võimaldavad meil luua uue metsapõlve kasvamiseks vajalikud tingimused. See tähendab, et noortele puudele peab jaguma piisvalt valgust ja toitaineid.

Kinnitatud kavasid saab lugeda RMK kodulehelt.

Kokkuvõtted metsatööde plaanidest on ilmunud/ilmuvad ka Kose, Kuusalu, Viljandi, Põlva, Põhja-Pärnumaa ja Antsla valla ning Audru osavalla infokanalites (koduleht, Facebook, valla ajaleht).

Loe, mida kirjutavad kohalikud ajalehed RMK kaasamistest:
Ajaleht Sakala „RMK ⟩ Vaibla metsa kava sai valmis: raie vähem kui hektaril ning tulevikus terendab Võrtsjärve-äärne puisniit“ (02.12.2022)

Ajaleht Lõuna-Eesti Postimees „Taevaskojas läheb raieks järgmisel kevadel“ (08.01.2022)

Ajaleht Lõuna-Eesti Postimees „VIDEOLUGU ⟩ Antsla puhkemets võetakse osaliselt lagedaks“ (09.12.2022)