Ebapärlikarp on ainus I kaitsekategooriasse kuuluv selgrootu liik Eestis. Liigile sobiv elupaigajõgi on aga setetega rikutud ja see takistab noorte karpide ellujäämist. Ilma kiirete kaitsemeetmete rakendamiseta võib ohustatud liik Eesti loodusest lähiajal kaduda.
Ebapärlikarp elab puhastes jahedaveelistes vooluveekogudes. Soodsate elupaikade kadumise tõttu väheneb liigi arvukus peaaegu kõikjal Euroopas. Eesti ainsas elupaigajões ei jää noored karbid ellu, kuna nende elukeskkonnaks vajalikud hapnikurikkad ja kruusased jõelõigud on jõesängi kandunud settega rikutud. Keskkonnaameti kinnitatud tegevuskavas määratud abinõude rakendamine aitab kriitilises seisundis liigil säilida.
Kõik Eesti looduses elavad ebapärlikarbid on keskealised ehk üle 60 aastased või eakamad, üle 100 aastased. „Viimatisest noorte karpide leiust on nüüdseks möödunud juba aastakümneid. Meie karbid sigivad, seda kinnitavad parasiitsed vastsejärgud, keda leidub noorte forellide lõpustel,“ sõnas Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Marju Keis. Nimelt vajavad noored karbid kasvamiseks forelle, kelle lõpustel 9–11 kuud elutseda. „Setted takistavad ka forellidel ebapärlikarbi elupaigajões kudemist, samuti ohustab kudejaid röövpüük,“ lisas ta.
Ebapärlikarbi noorjärkudele sobiva jõepõhja taastamiseks on alustatud jõe setetest puhastamisega, seda tehakse näiteks puidust voolusuunajate ja vitspunutiste jõkke paigaldamisega. Oluliste tegevustena on tegevuskavasse määratud elupaigajõe ja selle valgala looduslikkuse taastamine, liigi säilitamine noorte ebapärlikarpide tehiskeskkonnas kasvatamise abil ning liigile sobivat elupaika rikkuva kopraasurkonna ohjamine.
RMK Põlula kalakasvanduses on juba alustatud ebapärlikarbi tugikasvatamise katsetöödega. „Praegu on meil kasvamas ca 700 noort umbes 1 mm suurust karpi, kes plaanitakse 2021. aasta kevadel nende kodujõkke tagasi viia,“ ütles RMK Põlula kalakasvanduse talituse juhataja Kunnar Klaas. „Karbid tuleb kasvatada tehistingimustes vähemalt millimeetriseks, siis saab nad viia tagasi loodusesse. Jões hakkavad pisikesed karbid kuni suureks kasvamiseni elama tehispesades, kus neid jälgitakse ja nende pesasid vajadusel puhastatakse,“ lausus Klaas.
Käimasolevad tegevused ebapärlikarbi kaitseks toimuvad suuresti Keskkonnaameti projekti CoastNet LIFE raames. Ebapärlikarbi tugikasvatamiseks ning valgala looduslikkuse taastamiseks soovib RMK rahastuse saada järgmistest Euroopa Liidu projektidest.
Ebapärlikarbi seisundit saab parandada vaid tänu jätkuvale heale koostööle kohalike elanike, Lääne-Lahemaa jahiseltsi ja vabatahtlike kalakaitsjatega. Keskkonnaamet tänab kõiki partnereid, kes aitavad kriitilises seisundis liigil Eesti looduses säilida.
Kinnitatud tegevuskava avaliku versiooni leiab Keskkonnaameti kodulehelt. Kava täisversiooniga saab soovi korral tutvuda Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonnas.
Lisateave:
Marju Keis
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist
marju.keis@keskkonnaamet.ee
5691 9345
Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvanduse talituse juhataja
kunnar.klaas@rmk.ee
527 8245
Täna kogunes Tartus RMK nõukogu, kes valis uueks nõukogu esimeheks Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professori, õppetooli juhi Hardi Tulluse. Nõukogu aseesimehena jätkab Keskühistu Eramets juhatuse liige Kalle Põld.
RMK ootab detsembris kõiki riigimetsa endale meelepärast jõulupuud valima. Sobiva koha kuusevõtmiseks koos maksmisinfoga leiab RMK äpist ja kodulehelt www.rmk.ee/kuuseke.
RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul armastavad eestimaalased metsa ja jõulupuu toomise traditsiooni, kuna see annab meile ka sügistalvisel ajal põhjuse lähedastega loodusesse minna ja ühiselt sobivaim jõulupuu otsida. Kõige armsam on ikka see kuusk, mille perega ise metsast tood!
Seetõttu pakubki RMK riigimetsast jõulukuuse toomise võimalust juba alates 2008. aastast, et aidata elus hoida meie kaunist traditsiooni. Lisaks kingib RMK jõulukuused kõigile asenduskodudele, kes seda soovivad ning kaunistab riigimetsast pärit jõulupuuga mitmete ühiskondlike institutsioonide ruume.
Kuuske tohib riigimetsast võtta vaid neist kohtadest, kust tal pole lootust suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. RMK mobiilirakendusest ja kodulehelt leiab abistava veebikaardi, mis positsioneerib kuuseotsija asukoha ning näitab lähimaid kohti, kust jõulupuud võib langetada.
RMK hea koostööpartner Elektrilevi paneb südamele, et elektriliinide alt kuuske valides tuleb eelkõige veenduda ohutuses — jälgi, et puu latv oleks elektriliinist vähemalt 3 meetrit madalam. Samuti tuleb elektriliini läheduses liikudes olla tähelepanelik ja veenduda, et torm poleks liinijuhtmeid maha murdnud. Liinile langenud puust või katkisest elektriliinist tuleb teada anda numbritel 112 või 1343.
Kuuske ei tohi võtta metsanoorendikust ega kaitsealalt. Metsanoorendiku tunneb ära selle järgi, et puud on korrapäraselt hooldatud ning enamasti ühekõrgused. Kaitsealad on riigimetsa kaardil pruuni tooniga välja toodud ja piiritletud ning ka looduses valdavalt siltidega tähistatud.
Kuuse eest tuleb maksta enne selle maha võtmist, tasudes mobiili- või pangamaksega. Kuni meetrine jõulupuu maksab 3 eurot, 1-2meetrine 8 eurot ning 2-3meetrine 13 eurot. Osta saab ka kõrgemaid kuuski, mille hinnad on välja toodud RMK kodulehel. Makse tegemist tõendav SMS või maksekorralduse kinnitus peab metsas kaasas olema – seda võivad kontrollida pisteliste reidide käigus RMK ja Keskkonnainspektsiooni töötajad.
Kel metsa minna ei õnnestu, võib külastada Tallinna Lauluväljakul asuvat valgusküllast RMK jõulumetsa, kuhu on rajatud 11 saarekest eri vanuses puudega RMK taimlast ja riigimetsast. Jõulumetsa teabetahvlitelt leiab tarkuseteri metsast ja metsaga seotud väärtustest ning vastata saab küsimustele, millele vastanute vahel loositakse igal jõuluootuse nädalal teemakohaseid auhindu. Jõulumets on osa Tallinna Lauluväljaku Jõulupargist, mis on avatud 10. jaanuarini.
Lisainfo:
Andres Sepp
RMK peametsaülem
andres.sepp@rmk.ee
+372 505 5932
Ivar Jurtšenko
Elektrilevi kommunikatsioonijuht
Ivar.Jurtsenko@elektrilevi.ee
+37253062786
Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896
Tallinna Lauluväljakul käivad ettevalmistustööd Jõulupargi esimese etapi avamiseks esimesel advendil, 29. novembril. Sihtasutuse juhi Urmo Saareoja sõnul pakutakse pealinlastele ohutut võimalust vaba aja veetmiseks ning jõulumeeleolu loomiseks. Jõulupark koondab endas valgustatud Mere alleed ja RMK püstitatud jõulumetsa, millele lisanduvad detsembris kunstikoolide õpilaste alternatiivsed jõulupuud, ning tasulise sissepääsuga Valgusfestivali.
„Pakume Lauluväljakul esmakordselt mitmekülgseid võimalusi jõulumeeleolu loomiseks ning vaba aja veetmiseks. Meie alal on palju ruumi ja värsket õhku, seega siia saab tulla uudistama võrdlemisi ohutult isegi tänases situatsioonis,“ ütles Tallinna Lauluväljaku juht Urmo Saareoja. „Oleme panustanud kaunitele valguslahendustele, et pimedasse aega helgust juurde tuua. RMK abiga satuvad külastajad jõulumetsa. Detsembri alguses püstitavad kunstikoolide õpilased alale enda kavandatud alternatiivsed jõulukuused ning helgust kingib ka suurejooneline valgusfestival,“ tutvustas Saareoja Jõulupargi meeleolu.
Saareoja sõnul on Lauluväljakul võetud eesmärgiks sedalaadi ettevõtmistega jätkata ka edaspidi. „Koos heade partneritega suudame pakkuda väga eriilmelisi lahendusi, mille esimeseks katsetuseks ongi tänavune Jõulupark. Loodetavasti saab sellest linlaste jaoks uus Raekoja plats, milleta jõule enam ette ei kujuta,“ selgitas Saareoja.
RMK püstitas Jõuluparki metsa eluringi tutvustava jõulumetsa, kus RMK taimlast pärinevad väiksed puukesed vahelduvad pisut vanemate metsast pärit kuuskede ja mändidega. „Eri vanuses puud väljendavad metsa eluringi põhiolemust – kõik elav siin ilmas kasvab ja saab vanemaks, igal põlvkonnal on täita oma roll ja kõik rollid on olulised. Ellujäämiseks ja kestmiseks vajame erinevaid põlvkondi, koosolemist ning mõistlikku tasakaalu olemasoleva säilitamise ja kasutamise vahel,“ selgitas RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo jõulumetsa ideed.
Jõulumetsa teabetahvlitel tutvustatakse tarkuseteri metsast ja metsa väärtustest ning vastata saab teemakohastele küsimustele. Jõulumetsa võlumaad ilmestab neoontulede valgusdisain, kuhu igaüks saab ultravioletse tehnika abil kirjutada oma jõulusoove.
Alates detsembrikuu algusest pakuvad Eesti Kunstikoolide Liidu eestvedamisel külastajatele silmailu ja uudistamist kunstikoolide õpilaste meisterdatud alternatiivsed kuused. Lapsed on olnud materjalide valikul väga loomingulised ning kuuskede loomiseks võetakse kasutusele nii vanad mandariinikastid, helkurite tootmisjäägid kui ka seisma jäänud keraamika. „Õpilastel on kavandid juba valmis ja rõõmustav on näha, et lapsed taaskasutavad erinevaid materjale. Fantaasiaküllased kuused valmivad aga Lauluväljakul pealtvaatajate silmade all 4. detsembril,“ rääkis Eesti Kunstikoolide juhatuse liige ja alternatiivkuuskede projekti eestvedaja Margit Mikk.
Valik fotosid Jõulupargi ettevalmistustöödest: https://bit.ly/3fCWSXc
Tallinna Lauluväljaku, RMK ja Eesti Kunstikoolide Liidu ühisel eestvedamisel loodud Jõulupark on avatud esimesest advendist ehk 29. novembrist kuni 10. jaanuarini.
Lisainfo:
Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
+372 5666 5896
RMK lisas avalikule metsatööde kaardile riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga alad, mille paiknemine looduses on kohaliku kogukonnaga kokku lepitud ja kinnitatud.
Hirvi ahvatlev söödaplats meelitab vaataja rõõmuks ilmade külmenedes loomi kaamera ette õhtustama.
Sel nädalal asustati Eesti Loodushoiu Keskuse eestvedamisel Narva jõkke 50 erilise märgisega tuura, kelle teekonda keskuse kalateadlased keeruka tehnoloogiaga teraselt jälgivad. Ligikaudu 400 grammi kaaluvad tuura noorkalad kasvatati RMK Põlula kalakasvanduses.
„Kaitsealuse tuura asustamine Narva jõkke on kahtlemata üks oluline tegevus tuura populatsiooni taastamiseks Eesti vetes ja Läänemeres. Olgugi et viimaste aastate jooksul on kasvatatud ja Narva jõkke lastud juba märkimisväärne arv kalu, on tänased tuurad erilised sellepärast, et nende iseseisvumist ja hakkamasaamist jões on võimalik ka reaalselt jälgida,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt. Ta lisas, et tuurade vette laskmist vaatas pealt muljetavaldav arv kohalikke õngitsejaid, kelle suhtumine oli toetav ning kes lootsid samuti tuurarikkama aja peatset naasmist.
Tuur on Läänemerest kadunud ennekõike jõgede paisutamise, reostamise ja ülepüügi tõttu. Läänemere piirkonna maad on võtnud nõuks oma tuurapopulatsioon taastada. Rahvusvaheline Läänemere tuura taastamise kava näeb ette tuurade asustamist selle liigi poolt varem elupaikadena kasutusel olnud jõgedesse, sealhulgas Narva jõkke. Tuurade asustamise projekti veab Eestis Eesti Loodushoiu Keskus, kes on põhjalikult uurinud Narva jõe alamjooksu kui kalade elupaika ja selle sobivust tuura taasasustamiseks.
Eesti Loodushoiu Keskuse kalateadlane Meelis Tambets valgustas: „Plaanime tuura järjepidevalt asustada mitmed aastad. See tegevus toimub kooskõlas üle-Läänemerelise tuura tegevuskavaga. Asustame selleks, et luua piisavalt tugevad esimesed kudejate põlvkonnad. Kui tuurad juba kodujõkke kudema tulevad, siin ise paljunevad ja hakkama saavad, on meie missioon täidetud.“
Läänemere tuurad kasvatas asustamisvalmis RMK Põlula kalakasvandus. Tolle juhataja Kunnar Klaas ütles, et tuur oli kunagi Läänemeres tähtis kalapüügiobjekt. „See kala veedab kasvuperioodi peamiselt meres, aga koeb jõgedes, Eesti puhul Narva jões. Nüüdseks on tema looduslik populatsioon Läänemeres hävinud ja alustatud on taastamistöödega. Esimesed kasvatamiskatsed on näidanud, et nende kasvatamise ja asustamisega kalakasvanduses võib julgelt jätkata,“ lisas Klaas.
Eesti Loodushoiu Keskuse abiga on tuura vastseid Saksamaal asuvast paljundamiskeskusest Eestisse toodud kolmel viimasel suvel. Osa neist on kohe Narva jõkke asustatud, osa on Põlula kasvatamiseks enda hoolde võtnud. Tuurad kosuvad kalakasvanduses hästi ja 20 mg kaaluvatest vastsetest sirguvad suve lõpuks umbes 5-15 grammised noorkalad. Põlulast on Narva jõkke viimase kahe aastaga asustatud ligikaudu 8000 tuura.
Tuura asustamise projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus.
Lisaks sel nädalal asustatud erilise märgistusega tuuradele kasvatas RMK Põlula kalakasvandus tänavu sügiseks ette 3000 eri vanuses tuura, kes samuti asustati Narva jõkke. Peale tuura kasvatati lõhe, siiga ja forelli, kokku üle 200 000 isendi, kes sügisel asustati Purtse, Pärnu, Kohtla ja Valgejõkke.
Märgisega tuurade asustamise fotosid näeb SIIN.
Lisainfo:
Kadri Kauksi
Keskkonnaministeerium
Avalike suhete osakond
kadri.kauksi@envir.ee
56238831
Kunnar Klaas
RMK Põlula kalakasvandus
Juhataja
kunnar.klaas@rmk.ee
5278245
Meelis Tambets
Eesti Loodushoiu Keskus
Kalateadlane
5176886
Rahvusvaheliste metsasertifitseerimisega tegelevate audiitorfirmade auditid kinnitavad, et RMK tegevus vastab säästliku ja keskkonnasõbraliku metsamajandamise nõuetele. Augustis ja oktoobris toimunud audititel analüüsisid NEPCon OÜ ja BM Certification Estonia OÜ audiitorid põhjalikult RMK metsamajandamissüsteemi ning tõdesid, et keskkonna-, majandus- ja sotsiaaleesmärkide tasakaalustatud täitmine on riigimetsas jätkuvalt tagatud.
NEPConi kinnitusel vastab RMK jätkuvalt FSC® (FSC-C022757) ja BM Certification kinnitusel PEFC säästliku ning keskkonnasõbraliku metsa majandamise nõuetele.
RMK omab vabatahtlikult FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaati juba aastast 2002 ja PEFC metsamajandamise sertifikaati 2010. aastast. Iga-aastaste auditite käigus hinnatakse metsamajandamise vastavust standardites seatud nõuetele ning võimalike puuduste leidmisel antakse tähtaeg nende lahendamiseks. Auditeerimises ei ole kohta hoiakutel ega emotsioonidel – vastavuse hindamine on objektiivne, standarditele tuginev ja rahvusvaheliste nõuetega reguleeritud protsess.
„Viimasel ajal on meedias kõlanud kriitilised väited, et RMK rikub sertifikaatide nõudeid ega arvesta metsa majandades loodusväärtustega. Rahvusvaheliste audititega leiti, et RMK tegevused vastavad jätkuvalt säästva metsajamajandamise nõuetele. Eriti kõrgelt hindasid audiitorid IT-lahendusi RMK metsamajanduses, tõhusaid kontrollisüsteeme ja töötajate professionaalsust,“ lausus Kristjan Tõnisson, RMK juhatuse liige.
Auditi järeldused põhinevad suurel külastatud objektide valimil: vaadeldi raieid, metsaparandust, looduskaitset, kõrge avaliku huviga alade majandamist, vääriselupaikade kaitset jm. Auditi tulemusena tuvastasid NEPConi audiitorid ühe väikese mittevastavusena surnud puutüvede ja tüügaste vähesuse mõnedel lageraielankidel.
Mõlemad audiitorrühmad hindasid standardite nõuetele vastavaks ka RMK suhtluse kohalike elanike ja kogukondadega. NEPCon rõhutas, et suhtlus suuremate piirkondlike ja üleriigiliste huvigruppidega peaks olema selgem, et mitte põhjustada tarbetuid pingeid. RMK jagab audiitori seisukohta.
Kõrgendatud avaliku huviga alal Kõverjärve ääres Koorastes Põlvamaal lepiti kohaliku kogukonnaga metsamajandamise tingimused kokku enne raiet. Foto: RMK
Eesti riigimets on väga liigirikas, loodusväärtuste kaitseks on üle 313 000 hektari ehk 30% RMK metsast võetud range kaitse alla, kus ei toimu mingit majandustegevust. Lisaks on muude erinevate kaitsepiirangutega kaetud 8% riigimetsast.
Forest Stewardship Council® on välja töötanud säästva metsamajanduse printsiibid ja kriteeriumid, mille alusel on võimalik hinnata metsaomaniku tegevuse majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte. FSC logo tähistab tooteid, mis sisaldavad puitu hästi majandatud metsast.
PEFC sertifikaat tõendab, et metsa majandatakse vastutustundlikult ja jätkusuutlikult ning metsa majandamisel järgitakse nii keskkonnaalaseid, sotsiaalseid kui majanduslikke nõudeid. PEFC-märgis tootel või pakendil annab kindluse, et tootes sisalduv puit või puidul põhinev materjal pärineb jätkusuutlikult majandatud metsadest ning on toodetud vastutustundlikult.
Lisainfo:
Kristjan Tõnisson
RMK juhatuse liige
kristjan.tonisson@rmk.ee
5691 8728
Sille Ader
RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja
sille.ader@rmk.ee
5666 5896
Loodusfotovõistluse Vereta Jaht tänavuseks võidutööks kuulutati Aare Udrase foto hämarikus rändavast värbkakust. Fotonäituse avamisel RMK Tallinna kontoris tunnustati parimate loodusfotode tegijaid ning tutvustati võidupilte.
Tänases Postimehes on RMK kohta esitatud rohkelt valeväiteid. Peame oluliseks välja tuua, et RMK ei ole keeldunud ühegi riigimetsa kohta käiva info edastamisest kohalikule kogukonnale. Oleme andnud kohalikele omavalitsustele sõnumi, et ootame nende sisendeid kohalike kogukondadele tähtsate metsade osas.
Nagu ajakirjanik Ülle Harjule on RMK korduvalt maininud, on KAH-alade piiride määratlemise töö täna alles algusjärgus, samuti on algstaadiumis omavalitsuste koostatavad üldplaneeringud, millega samuti määratakse kogukondadele tähtsad metsad. Seega ei vasta tõele väide, et RMK-l on kõik KAH-alade piirid juba määratud – meil pole võimalik küsitud kaardimaterjali valmiskujul Postimehele anda.
RMK määratleb kogukondade jaoks olulised metsad kogukonnaga läbirääkimisi pidades. Kaardile kantakse alade piirid alles siis, kui need on kogukondadega läbi räägitud. Täna on RMK määratlenud 703 võimalikku asukohta, kus läbirääkimised käivad või on plaanis. Seda, millised metsad kohalikule kogukonnale olulised on, otsustab siiski kohalik rahvas ise, mitte RMK.
Viidatud artiklis kritiseeriti samuti, et RMK võttis Sutlema külas pesakastidega puid maha – ka see väide ei vasta tõele. Enne raiet tähistati kõik leitud linnukastidega puud ja need jäeti kenasti kasvama. Töötegijad ei võtnud teadlikult linnukastidega puid maha, vaid viidatud vanemad linnukastid olid tõenäoliselt maha kukkunud juba enne raiet, sest RMK töötaja tuvastas langil, et linnukastid on pehastunud.
Meile teadaolevalt olid pesakastid tühjad. Kaks vana pehastunud pesakasti lebasid maas, mis olid kasutuskõlbmatud ja linnupoegadele ohtlikud, kuna rähnid olid pesakastide lennuavad rikkunud. RMK töötaja leidis langilt või selle kõrvalt kuus puudele kinnitatud pesakasti, mis olid kenasti alles, ning puud olid tähistatud.
Kahetsusväärne on ka fakt, et kahe ja poole kuu jooksul raie teavitusest kuni selle teostuseni ei soovinud keegi oma pesakasti raiealalt teisaldada, kuigi RMK oli kogukonda raiest teavitanud.
NB! Hea ajakirjandustava näeb ette, et kritiseeriva väite kasutusel meedias tuleb küsida kommentaari ka asjaosaliselt ehk antud juhul Sutlema raie teemalt RMK-lt. Kurvastav, et Postimehes pidevalt selle vastu eksitakse.