LIFE (loe: ELU) projekti abil Palasi jääksoo tervendamine

Blogi
30.11.2017
Leevi Krumm
looduskaitsespetsialist

Käimas on suur projekt “Soode kaitse ja taastamine”, mille raames taastatakse veerežiim kuue kaitseala soostikul: Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, Tudusoo looduskaitsealal Tudu soostikus, Sirtsi looduskaitsealal Sirtsi soostikus ja Palasi jääksoos, Ohepalu looduskaitseala soodes, Agusalu looduskaitsealal Feodorisoos ning Lahemaa rahvuspargis Laukasoos. Kokku taastatakse ca 7000 ha soid! Rahalist tuge pakub EL LIFE-programm ja KIK. Lisainfot leiate: https://soo.elfond.ee/

Soode kaitse ja taastamise projekti veab Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tartu Ülikooli ja MTÜ-ga Arheovisioon. RMK-l on projektis nii nõuandev kui ka praktiline funktsioon. Taastamisalad jäävad antud projektis vaid riigimaadele, mida haldab RMK ning seetõttu on RMK rolliks just puistute raietööd (kuivenduse tulemusel kinnikasvanud lagedate sookoosluste taasavamine, tihenenud puistute hõrendamine) ning trassiraied (raie kraavitrassidel, et oleks võimalik taastamisalal liikuda ja hiljem kraave sulgeda). Lisaks annavad oma panuse projekti ka kõik kohalikud omavalitsused koos kohalike elanikega, Keskkonnaamet ning Keskkonnaministeerium.

Palasi jääksoo asub Lääne-Viru maakonnas Palasi külas ning jääb Sirtsi looduskaitseala Palasi ja Sirtsi soo sihtkaitsevööndisse. Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri ütleb üheselt, et nende vööndite kaitse-eesmärgiks on koosluste looduslikkuse taastamine ja seejärel ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse

Palasi jääksoo asukoht kaardil
Asendiplaan: Sirsti LKA Palasi jääksoo taastamisprojekti raietööd

Arvuliselt Palasi jääksoo veerežiimi taastamisest:

Projektala pindalaks on 53,5 hektarit, millest jääksood ligikaudu 32 hektarit ja kuivendusest tugevalt mõjutatud sookoolusi 21,5 hektarit. Projektalal tuleb teostada kujundusraie raadamisvõttena (loe: alad raiutakse lagedaks) 21,6 hektaril. Trassiraie (koridorid, et alal masinatega liikuda) kogupikkuseks 9,4 km ehk 6,3 hektarit. Kokku tuleb ehitada 226 paisu ja likvideerida freesväljakutel 10,2 km kraave.

Allolevad kaardipildid on väljavõtted kavast “Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava”.

Kaart ja legend
Joonis 12. Palasi mahajäetud turbatootmisala raieplaan

Lisaks kraavide sulgemisele ja puude raiele on Palasi jääksoos plaanis ka palju põnevam tegevus, nimelt turbasammalde külv. Kuna Eestis pole veel nii suurel alal (ca 5 ha) edukat turbasammalde külviala ette näidata siis on mida oodata. Kui see õnnestub, saame esimese korraliku pindalaga külviala, mida lähematele ja kaugematele sõpradele näidata!

Joonis 13. Turbasambla reintrodutseerimisega seotud eksperimendi ülesehitus Palasi mahajäetud turbaväljal

Käisime väiksema seltskonnaga 25.10.17 töid vaatamas, millest toon teieni mõned fotomeenutused:

Foto tööde alalt
Positsioneerisime ennast paika.
Foto tehtud tööde alalt
Väljaveotee kulgeb mööda endist kaevandusteed.
Varem oli esiplaanile jääv lage ala sama metsane nagu taamal paistev männiviirg.
Foto tehtud tööde alalt
Ja nii need väljakud taas päiksele avatakse.
Foto tehtud tööde alalt
Kunagi laiuvad siin turbasammalde väljad, värvilised ning jõhvikatest pungil (loodetavasti).
Foto tehtud tööde alalt
Raiemasin endise kaevanduse teeäärtest kaski raiumas.
inimene puu otsas
Marko Kohv puujoogat harrastamas, sõdalase poos.

Lisaks Palasi jääksoole on tööd käimas ka Alam-Pedja looduskaitsealal Soosaare soo kirdeosas, kus on vana mahajäetud freesturbaväljak ning ulatuslikud labidaturbaaukude alad. Taastamisala pindala on 96,1 ha, millest 44 ha-l on vajalik sookooslustele omase taimestiku kiiremaks taastumiseks puistu raie. 39,7 ha-l tuleb taastada lage sookooslus, 4,3 ha-l tuleb kuivenduse tulemusel tihenenud puistut harvendada ning 2,7 ha-l tuleb teostada trassiraied (võimaldamaks kraave sulgeda ja masinatega alal liikuda). Rohkem infot ja pilte saad vaadata varasemast blogipostitusest “LIFE (loe: ELU) abil soid tervendama“.

Kõige olulisema jätsin ikka lõpetuseks:
Tähelepanu! Tähelepanu! Eriti oodatud on kõigi kohalike mälestused, lood ja jutustused taastatavate soode kohta, sest projekti üheks eesmärgiks on koguda kohapärimusi. Seega, kõik, kes te teate kedagi, kes teab kedagi, kellel on pajatada mõni lugu, meenutus eelpool nimetatud soode kohta, võtke ühendust ELFi keskkonnateadlikkuse spetsialistiga: Piret Pungas-Kohv (tel 53 440 791 ja piretpk@elfond.ee).

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Metsamees

Loodus aitab luua häid mõtteid ja rõõmsat tuju

Kui RMK-s antaks välja auhind kõige rõõmsameelsemale (ja kõige punasema peaga) töötajale, siis oleks külastusala juht Tiia Ilmet kindlasti tugev kandidaat. Ükskõik, kas tunned Tiiat põgusalt või veidi lähemalt, ta on sinuga suheldes alati vääramatult heas tujus.
14.11.2025
Uudis

RMK: igal aastal korjame metsast 200 tonni prügi – selle koht ei ole looduses

Hoolimata aastatepikkusest selgitustööst leidub endiselt neid, kes võtavad prügikoormaga suuna riigimetsa, et oma sodi sinna maha kallata. Riigimetsa Majandamise Keskus tuletab meelde, et mets on meie kõigi oma ja prügi koht ei ole looduses, vaid jäätmejaamas.
13.11.2025