Nõmmeveskil

Sel talvel Nõmmeveskile sattudes ei tea kunagi ette, kas lund on või ei ole, aga ega see polegi peamine – tulla tasub ikka. Isegi kui kohalikke elanikke jäälindu ja vesipappi parasjagu kodus pole.

Nõmmeveski-Liiapeksi matkaraja alguses parklast orgu laskudes avaneb põnev vaade Nõmmeveski joale ja pea sajandi vanustele hüdroelektrijaama varemetele. Märkimisväärse vooluhulgaga ning tugeva langusega kärestikuline jõeke tõttab ja vuliseb kui mägioja.


Jõel olev juga on küll madal, kõigest 1,2 meetrit, aga ürgilmeline kauneid vaateid pakkuv kanjon lisab vahutavale veele piisavalt dramaatilisust, et auga välja kanda võrdlused suuremate Põhja-Eesti jugadega nagu Keila või Jägala. Nõmmeveski juga on Joaveski ja Vasaristi jugade kõrval Lahemaa tuntumaid vaatamisväärsusi.

Nõmmeveski joa ürgorus paljanduvad Kunda lademe Nõmmeveski kihistu ordoviitsiumi lubjakivid, glaukoniitliivakivi, diktüoneemakilt ja fosforiit.

1920ndatel ehitati Nõmmeveski joast sadakond meetrit ülesvoolu Valgejõele pais ja paarsada meetrit allavoolu vana veski kohale hüdroelektrijaam, mis toitis elektriga lähedalasuvat Joaveski puupapivabrikut. Elektrijaam põles 1960ndatel maha ja jäi varemetesse, millest imposantseim on vaiadel betoonist juurdevoolukanal, mis kanjoni kohal kõrgub.

Teatakse, et üle jõe rippuvast metalltorust lakkamatult jooksev vesi on parim kurkide soolamiseks ning muidu ka väga hea juua.

Hüdroelektrijaama turbiin


Nõmmeveski joa kaldaid kirjab talvelgi dekoratiivne III kategooria kaitsealune liik mets-kuukress, kelle kultivaari tuntakse rohkem dollarilille nime all.