RMK alustab taastamistöid, et terveneksid nii sood kui ka ebapärlikarbi kodujõgi
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustab augustis Kõnnu Suursoos ja Punsu soos veerežiimi taastamistöid. Tööde mõju ulatub aga kaugemalegi – veerežiimi taastamisega toetatakse Eesti ainsa ebapärlikarbiga asustatud jõe valgala seisundi paranemist.
Mõlemad taastamisalad – Kõnnu Suursoo ja Punsu soo – asuvad Harjumaal ning kuuluvad looduskaitse alla. Kõnnu Suursoo on osa Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealast ja Punsu soo jääb Lahemaa rahvusparki. Taastamistöödel on ühine eesmärk: sulgeda vanad kuivenduskraavid, et võimaldada loodusliku veerežiimi taastumist ja tagada soode ja soometsade ökosüsteemi parem toimimine.
Kõnnu Suursoos rajati esimesed kraavid 19. sajandi lõpus, misjärel on kraavivõrku järk-järgult laiendatud, et võimaldada metsade majandamist ja turba kaevandamist. Punsu soo kraavid pärinevad valdavalt 20. sajandi keskpaigast, olles osaks suuremast metsakuivendussüsteemist. Aastakümnete jooksul on kuivendusest mõjutatud alad kõdusoostunud ning looduslike koosluste asemele on kujunenud tihe puistu, mis pole eelistatud elupaigaks ei lagerabades ja märgaladel pesitsevatele sookahlajatele ega soometsi asustavale metsisele.
Punsu soo kraavid. Autorid: Mihkel Järveoja ja Triin Leetmaa.
Taastamistööde käigus täidetakse kraavid täielikult või ehitatakse neile pinnaspaisud, mis tõkestavad vee äravoolu ning aitavad tõsta veetaset pinnases. Kraavide täitmiseks ja paisude rajamiseks kasutatakse kohapealset materjali – turvast ja mineraalset pinnast suletavate kraavide ümbrusest. Veetaseme tõstmisel hakkab ajapikku taastuma sootaimestik ja naasevad ka seal elavad loomad. Sarnased tööd on mujal Eestis juba vilja kandnud – näiteks Laukasoos on sookahlajate arvukus taastamistööde järel kahekordistunud.
Terveneb ka ebapärlikarbi kodujõgi
Soode taastamine ei toeta ainult maismaakooslusi, mõju ulatub ka veekogudeni. Nii Kõnnu Suursoo kui Punsu soo paiknevad Pudisoo jõe valgalal ehk alal, kust jõgi saab oma vee. Pudisoo on eriline, sest seal elab Eesti ainus säilinud ebapärlikarbi populatsioon. Tegemist on pikaealise ja keskkonnatingimuste suhtes nõudliku liigiga, kelle ellujäämine sõltub otseselt jõe stabiilsest vee- ja setterežiimist.
Sood toimivad looduslike veehoidlate ja -puhastajatena – nad filtreerivad ja koguvad endasse sademevett ning vabastavad seda järk-järgult, sealhulgas suvisel madalveeperioodil. Kuivenduskraavidega kantakse jõgedesse liigset setet ja toitaineid, mis võivad halvendada tundlike liikide elutingimusi. Sulgedes Pudisoo jõe valgala soodes kuivenduskraave, aidatakse otseselt säilitada ka jões elavate liikide, sealhulgas ebapärlikarbi, elupaiku.
Ulatuslik töö looduse heaks inimest arvestades
Kõnnu Suursoos suletakse ligikaudu 40 km ja Punsu soos üle 20 km kraave. Selleks rajatakse vastavalt 378 ja 328 pinnaspaisu. Töödeks kasutatakse väikese erisurvega tehnikat, et vältida pinnase liigset kahjustamist. Tehnika liikumiseks vajaliku ligipääsu tagamiseks tehakse raieid kraavipervedel ja pinnaspaisude asukohtades. Raiutud puitmaterjal koondatakse võimalusel.
Tööd ei mõjuta oluliselt piirkonna külastuskorraldust – Kõnnu Suursoo laudtee ja vaatetorn jäävad tööde ajal avatuks, kuid palume mitte liikuda masinate läheduses ning jälgida töötajate märguandeid.
Taastamistööde projektid on läbinud avalikustamise ning saanud kooskõlastused Keskkonna-, Transpordi- ning Maa- ja Ruumiametilt, samuti Kuusalu vallalt. Erakinnistutega külgnevaid või sealt vett ärajuhtivaid kraave ei suleta ja eramaadele mõju ei ole. Samuti ei tekitata kahju riigi tulundusmetsale.
Tööd viiakse ellu Soome, Rootsi ja Eesti ühisprojekt LIFE Revives (Ebapärlikarbi populatsioonide ja elupaikade taaselustamine, 2021-2027) raames, mis tegeleb vooluveekogude elupaikade, valgalade ja puhvertsoonide taastamisega. Ebapärlikarp on Eesti ainus I kategooria kaitsealune selgrootu loomaliik, kelle populatsiooni suuruseks on umbes 25 500 isendit. Vaata lähemalt projekti kodulehelt.
