Suur aastakokkuvõte: milline oli 2024 RMK looduskaitsetöödes

Blogi
28.01.2025
Kristi Kool looduskasutuse kommunikatsioonipartner

RMK looduskaitseosakonnale oli lõppenud 2024. aasta töine ja mitmekesine. Meeskonda lisandusid metsa- ja veeökoloogid. Lendoravad said liikumiskoridorid ja ebapärlikarbid oma filmi. Jätkusid tööd soode taastamisel ja jõgede vabastamisel.

Arvestatava osa RMK looduskaitsetöödest moodustasid veerežiimi tööd soode ja märgade metsade taastamiseks. 2024. alustati ja lõpetati mitu suurt soo-objekti. Kokku taastati 2024 aastal looduslik veerežiim peaaegu 1900 hektaril.

Suurematest töödest võib välja tuua Selisoo teise etapi taastamistööd Ida-Virumaal Alutaguse vallas. Kui kolm aastat tagasi, taastamise esimese etapi ajal toimus tegevus idapoolses osas, siis septembris algasid tööd põhja-, lääne- ja lõunaosas. Tööde käigus suleti taastamisalal paiknevad kuivenduskraavid ja turbaaugud. Lisaks rekonstrueeriti Selisoo matkaraja 769 m pikkune lõik. Pikemalt saab Selisoo kohta lugeda siit ja siit.

Selisoo laugastikud kaotasid kraavide kaudu vett ka aastakümneid hiljem. Foto: Jassu Hertsmann
Selisoo laugastikud kaotasid kraavide kaudu vett ka aastakümneid hiljem. Foto: Jassu Hertsmann 

Jalase maastikukaitsealal Raplamaal toimusid veerežiimi taastamistööd vähendatud alal, sest kohaliku kogukonna soovil jäeti tööalast välja matkaraja ümbrus. Nii Selisoo kui ka Jalase töid rahastati 85% protsendi ulatuses EL Ühtekuuluvusfondi projektist „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine.“ Samast meetmest rahastati ka Maarjapeakse, Tihu-Õngu ja Viisu soos tehtud veerežiimi töid.

2024. aastal algasid tööd metsise püsielupaikades Pärnumaal, tegu on Rail Balticu rajamise ühe kompensatsioonimeetmega. Esimesel kolmel hüvitusalal on kuivenduskraavid suletud ja taastatud looduslik veerežiim. Märgala taastamise eesmärk on parandada metsise elupaikade seisundit, et metsised suudaksid paremini kohaneda raudteetrassi rajamisega kaasneva häiringuga ja neil oleks piisavalt sobivat ruumi elada ja mängida.

Pärnumaa, Saki metsise elupaiga taastamistööd detsembris 2024. Foto: Ants Animäg
Pärnumaa, Saki metsise elupaiga taastamistööd detsembris 2024. Foto: Ants Animäg

Möödunud aastal osales RMK ka Kõrsa jääksoo taastamise projektis, mida juhtis Eestimaa Looduse Fond. Ligi 250-hektarilisel endisel turbatootmise alal suleti osaliselt kuivenduskraave, et soodustada sootaimestiku taastumist ja turba tekkimist. Samuti rajati Kõrsale harrastusteaduse rada, kus saab jälgida soo taastumist. Kõrsa jääksoo taastamine on osa 2021. aasta lõpus käivitunud projektist WaterLANDS, mille käigus plaanitakse mitmel pool Euroopas taastada kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid.

Kõiki 2024. aastal tehtud soode ja märgalade töid saab vaadata allolevast tabelist

ObjektObjekti pindala (ha)KaitsealaMaakond
Viisu madalsoo veerežiimi taastamine117,01Orkjärve looduskaitsealaHarju maakond
Õngu raba ja Tihu järvede veerežiimi taastamine412,75Tihu looduskaitsealaHiiu maakond
Selisoo veerežiimi taastamine310,82Alutaguse rahvusparkIda-Viru maakond
Lutsina- ja Laukasoo sookoosluste taastamine83,65Alutaguse rahvusparkIda-Viru maakond
Maarjapeakse soo taastamise jätkutegevused57,65Luitemaa looduskaitsealaPärnu maakond
Saki RailBaltica hüvitusala53,07Saki metsise püsielupaikPärnu maakond
Nepste RailBaltica hüvitusala137,62Nepste metsise püsielupaikPärnu maakond
Kõrsa jääksoo taastamine (Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel toimiv projekt)249,32Pärnu maakond
Lodja RailBaltica hüvitusala235,48Lodja metsise püsielupaik;
Lodja must-toonekure püsielupaik;
Metsavajakute looduskaitseala
Pärnu maakond
Jalase looduskaitseala soode taastamine226,21Jalase maastikukaitsealaRapla maakond

Hea aasta Vasalemma jõele

Viimased kaks aastat on toonud rännuruumi juurde Vasalemma jõe kaladele. 2023. aastal eemaldati RMK juhtimisel Vasalemma suudmest vaid 4 kilomeetri kaugusel asunud Vanaveski pais, 2024. aastal toimus järgmise suure rändetakistuse – Ruila paisu likvideerimine ja jõesängi taastamine, mis sai toetust Euroopa Ühtekuuluvusfond projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ eelarvest.

Selline nägi Ruila paisjärv välja pärast veetaseme alandamist. Fotod. Arno Mikkor

Ruila paisu eemaldamisel avanes vaba jõge umbes 12-15 km, kui sinna sisse arvestada ka Haiba oja ning allikalised lisaojad Ruila paisust ülesvoolu, mida siirdekalad kudemiseks kasutavad.

Ruila tehiskärestik ja uus jõesäng, kus on kohalikele ka ujumiskoht. Foto: Emilia Photography

Lisaks eemaldas RMK ühe kivipaisu Hendrikhansu ojalt, kus avanes 1,5 km jõelisi elupaikasid kuni järgmise Hendrikhansu paisuni. Hetkel rändetakistusena toimiv Hendrikhansu paisu lahendamine on käesoleval hetkel RMK looduskaitseosakonnal projekteerimisel ja kui kõik sujub, saab selle takistuse maha võtta 2025-2026 aastal.

Lisaks taastas RMK kalade koelmualasid Loo jõe lisajõe Kursi ojal. Ca 500 meetri ulatuses toimunud töö tehti koos Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Tegu on esimese Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (2021-2027) kalade kudemistingimuste parendamise toetuse vahenditest rahastatud tööga.

Kõrede ja sisalike kodud kord

2024. aastal jätkas RMK kõre ja kivisisaliku elupaikade taastamise ja hooldusega. Suurim I kaitsekategooria alla kuuluva kõre ehk juttselg kärnkonna teadaolev elupaik on Harilaiul, Saaremaal Vilsandi rahvuspargis, kus juba üle kümne aasta toimub kõre maismaa- ja veekogupõhiste elupaikade taastamine ja hooldamine. Sel aastal hooldati Harilaiul kõre maismaaelupaiku 8,03 hektaril ning koelmualasid 1,68 hektaril, et tagada sobivad tingimused liigi sigimiseks ja toitumiseks. Samuti tehti kõre elupaiga taastamistöid Läänemaal Veskijärvel, kus puhastati kudemisveekogusid taimestikust.

Pärnumaal ja Valgamaal kujundati töid kivisisaliku elupaiku. Selleks puhastati taimestikust avatud liivased ja kivised alad, mis on vajalikud kivisisaliku eluviisiks ja populatsiooni püsimiseks. Kivisisaliku elupaikade kujundamine oli RMK jaoks esmakordne kogemus ja järgnevad aastad peavad näitama, kuivõrd edukad me kohalike asurkondade toetamisel olime. Kui kivisisaliku arvukus tehtud tööde aladel suureneb, on plaanis analoogseid töid korraldada ka teistes liigi leiukohtades.

Tööd poollooduslike kooslustega

Möödunud aasta suurematest poollooduslike koosluste taastamistöödest väärib märkimist Mullutu-Loode looduskaitseala Saaremaal, kus taastati korraga üle 90 hektari pärandniite. Enne tööde algust võimutses seal pilliroog, mis kõrgekasvulise taimena tõrjub enamuse niidule omaseid liike välja ja muudab sellega vaesemaks nii taimestikku kui linnustikku. Kuidas toimub pilliroo hekseldamine, saab vaadata RMK looduskaitseosakonna tööjuhi Mati Kassi videost.

Suuremahulisemad taastamistööd toimusid ka Vahtrepa maastikukaitsealala Vohilaiul, kus taastati 82 ha pärandniite. Kokku taastas RMK 2024. aastal pärandniite 272 hektaril, millest 84 % asus Saare ja Hiiu maakonnas.

Lisaks taastamistöödele tehti pärandkoosluste hooldustöid 249 hektaril üle Eesti. Näiteks Tartus, Raadi looduskaitsealal jätkusid 2024. aastal endisaegsete niidukoosluste hooldustööd. Eemaldati võsa ning freesiti kännud, et ala muutuks tasasemaks ja seda oleks võimalik niita. Eesmärk on kujundada liigirohke pärandniit, mis pakub elupaika haruldastele taimedele ning on meeldivaks paigaks ka inimestele.

Muud tööd

Varasematest aastatest enam tuli mullu teha ohtlike puude raiet. Kokku eemaldati ohtlikke puid rohkem kui 70 objektil üle Eesti. Näiteks korrastati Sangaste metsapark, kus tormid ja raske lumi ulatuslikult olid kahjustanud puid ja põõsaid. Murdunud puud kukkusid radadele ja istutusaladele. Lisaks olid paljud pargis kasvavad kuused kuivanud üraskikahjustuste tõttu. Tartumaal raiuti mitusada puud tormi- ja üraskikahjustuste tõttu Elva matkaradade äärest, kus need ohustasid radadel liikujaid. Suuremad tööd toimusid veel Kehra terviseradadel ja Toila Oru pargis. Suvel murdus aga Eesti ühel kuulsamal puul, Tamme-Lauri tammel, oksaharu, mis tuli ohutuse huvides samuti eemaldada.

Tõenäoliselt sai väärika tamme harule saatuslikuks tugev tuul, lisaks oli haru oli suures ulatuses mädanenud. Fotod: Mihkel Tiido

2024. aastal ajal jätkas looduskaitseosakond töid lendorava elupaikade parandamisel. Koostöös võrguettevõttega Elering rajati kõrgepingeliinide all asuvaid lendoravate liikumiskoridorid, kus kõrgepingeliini kaitsevööndis asuv taimestik saab püsivalt alles jääda. See võimaldab lagedat ala vältival loomaliigil potentsiaalsete elupaikade vahel turvalisemalt liigelda ja laiemale alale levida. Lisaks toimus riigimetsas 2024. aastal tavapärasest ulatuslikum lendorava seire. Seirati 6700  hektarit eraldisi metsades, kus majandamine oli seni lubatud ja tuvastati 45-l eraldisel 22 uut leiukohta. I kaitsekategooria alla kuuluvat lendoravat leidub Euroopa Liidu riikidest vaid Eestis ja Soomes ning RMK on üks partneritest lendorava seisundi parandamise projektis Lendorava LIFE.

Looduskaitseosakonna töötajad märgistasid talgutel kaks liikumiskoridori katseala ja istutasid neile 30 m laiuse ribana madalakasvulisi puu- ja põõsaliike.

Aasta filmistaariks 2024 tõusis aga ebapärlikarp, kes jõudis pildile mitmel moel. RMK looduskaitseosakonna eestvedamisel sai valmis lühifilm “Uus võimalus. Ebapärlikarbi populatsiooni taastamine” ja lisaks kuulub RMK looduskaamerate hulka nüüd ka ebapärlikarbi kaamera, mis edastab pilti vee alt, karpide ainsast kodujõest. Karpide noorjärkude kasvatamisel, asustamisel ja jõe seisundi parandamisel teevad koostööd looduskaitseosakond ja RMK Põlula kalakasvandus. Ebapärlikarbi populatsiooni ja elupaiku taaselustatakse rahvusvahelise projekti LIFE Revives toel.

Filmivõtted karbijõe kaldal ja jões. Tehnilise poole pealt olid võttemeeskonnale kõige põnevamaks väljakutseks veealused kaadrid. Fotod: Mihkel Järveoja

Tere tulemast, ökoloogid!

2024. aasta tõi RMK looduskaitseosakonda lisaks suurtele töödele ka märkimisväärset täiendust – meie meeskonnaga liitusid esimest korda metsa- ja veeökoloogid. Metsaökoloogid aitavad edaspidi paremini arvestada elurikkusega seotud küsimusi metsamajanduse igapäevatöös. Veeökoloogide tiim keskendub veekogude taastamise ja uute projektide elluviimisele. Need uued ametikohad annavad RMK-le võimaluse teha looduskaitsetöid veelgi põhjalikumalt ja mõjusamalt, et hoida Eesti looduse mitmekesisust põlvest põlve.

Tagasi uudiste valikusse
Loe lisaks
Uudis

RMK ja Hiiumaa vald jõudsid Saarnaki pärandkultuuri säilimises lahenduseni

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Hiiumaa vald sõlmisid kokkuleppe, millega saab vald Saarnaki ja Hanikatsi kultuuriväärtust omavate kinnistute uueks omanikuks.
14.02.2025
Uudis

Tuulealade oksjonil laekus pakkumisi 17 arendusalale

Tuuleenergia arendamispotentsiaaliga riigimaade enampakkumisel esitasid taastuvenergia arendajad pakkumisi kokku 17 tuulealale üle Eesti. Arendusplaanide õnnestumisel saavad ettevõtted ligi neljaks aastakümneks õiguse kasutada riigimaid tuuleparkide rajamiseks ja opereerimiseks, teatas Kliimaministeerium.
13.02.2025