Kuidas taastatakse metsise elupaiku Rail Balticu trassi ääres?
Tekst: Karmen Kaukver
Fotod: Tiit Hunt, Mihkel Tiido
Rail Balticu rajamine mõjutab oluliselt metsise elupaiku, mistõttu luuakse Lõuna-Pärnumaal hüvitusalad, kus taastatakse liigile sobivad elutingimused. Selles vastutusrikkas töös annab suure panuse Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), kellel on varasemaid kogemusi metsisele sobivate elupaikade taastamisel.
Rail Baltic on Eesti üks suuremaid taristuprojekte, kuid paratamatult toob see kaasa negatiivseid mõjusid loodusele, sealhulgas hõivates taimede kasvukohti ja mõjutades lähedal asuvaid elu- ja pesitsuspaiku. Üks olulisi küsimusi on, kuidas leevendada raudtee ehitamisest tulenevat mõju trassikoridori lähistel pesitsevatele metsistele, kes on II kategooria looduskaitse all ja kelle arvukus jätkuvalt langeb.
Metsise kaitse eeldab tõhusaid hüvitusmeetmeid
Rail Baltic Estonia (RBE) keskkonnajuhi Kärt Mae sõnul selgus trassikoridori valiku käigus, et Lõuna-Pärnumaal ei pruugi raudtee rajamise mõju metsisele olla leevendatav üksnes kaitsemeetmete abil, mistõttu on vaja rakendada hüvitusmeetmeid. Hüvitusmeetmete kava järgi on eesmärk taastada ja kaitse alla võtta uusi metsise elupaiku, et kompenseerida trassi rajamisest tingitud eeldatavat kahju.
„Metsise arvukus on olnud langustrendis juba aastakümneid, peamisteks põhjusteks on elupaikade kadu, metsade kuivendamine, intensiivne metsamajandamine ja elupaikade killustumine, mistõttu on hüvitusalade loomine hädavajalik,“ ütles loodusväärtuste ekspert ja Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liige Indrek Tammekänd.
Looduskaitselised tööd usaldati RMK hoolde
Kuna tegemist on riigimaaga ja Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) on kogemusi looduskaitseliste töödega, sõlmis RBE koostööleppe just RMK-ga, kes aitab tagada, et hüvitusalad muutuksid metsisele sobivaks elukeskkonnaks. Hiljem toimub taastatud aladel metsiseseire tööde edukuse hindamiseks.
Tammekänd tõi välja, et metsise elupaikade hüvitamisel lähtuti rahvusvahelistest juhistest, mille kohaselt tuli leida Luitemaa linnualale võimalikult lähedased ja kvaliteetsed asendusalad. Sobivad, looduslähedased metsise elupaigad leiti Lõuna-Pärnumaal Saarde ja Häädemeeste valdadest. RMK looduskaitseosakonna looduskaitsetööde planeerimisjuhi Priit Voolaiu sõnul tuleb hüvitusmeetmete kava järgi Pärnumaal veerežiim taastada kokku 3700 hektaril.
Euroopa Liidus on suurte taristuprojektide puhul kohustus vältida või leevendada Natura 2000 aladele avalduvat mõju, kuid Mae sõnul ei ole Lätis ja Leedus Rail Balticu raames nii suures mahus elupaikade hüvitamist ette nähtud – sellises mahus töid tehakse vaid Eestis.
Tööd hõlmavad veerežiimi muutmist ja maastiku sidumist
„Metsise elupaikade taastamise peamine eesmärk on vähendada kuivenduse mõju ja aidata kaasa metsakoosluste looduslikuma struktuuri taastumisele,” ütles Voolaid. „Kuivenduse tõttu on metsise elupaikades metsad muutunud tihedamaks ja need on suurema kuuse osakaaluga kui metsisele sobilikes looduslikes elupaikades. Hüvitusmeetmetega suuname elupaikade arengut, et taastuksid nende looduslikud, metsisele sobivad omadused”
Tööde käigus suletakse kraavid, mis on mõjutanud looduslikku veerežiimi. Lisaks likvideeritakse kokku kolm teelõiku, mis takistavad vee loomulikku liikumist maastikul ja killustavad elupaiku. „Teede eemaldamine on taastamistöödel suhteliselt haruldane, kuid ekspertide hinnangul vajalik, et taastada alade terviklikkus ja luua metsisele sidusad elupaigad,“ lisas Voolaid. Nepste alal on teelõik 2,4 kilomeetri ulatuses juba likvideeritud, ees ootavad veel Sobuli (3,4 km) ja Hundiloigu (3,7 km) teelõigud.
Veerežiimi taastamise osana suunatakse osa Mustjõest tagasi oma looduslikku sängi. „Jõe looklev säng on looduses hästi säilinud ja hüvitusmeetmete kava näeb ette, et jõgi tuleb Venemurru hüvitusalal ja sellega piirneval Tolkuse looduskaitsealal suunata looduslikku sängi,“ rääkis Voolaid.
Väljakutsed
Kuigi hüvitusmeetmete elluviimine on looduskaitse seisukohast hädavajalik, ei ole see kulgenud takistusteta. Suurim väljakutse on veenda kohalikku kogukonda ettevõtmise põhjendatuses. Kardetakse, et kraavide sulgemine võib põhjustada metsade hukkumist ja sellega kaasnevat majanduslikku kahju. „See mure on mõistetav, kuid meie kogemused näitavad, et puistute hukkumine on pigem erandlik olukord suurte soode servades ja vee kiire äravoolu peatamine parandab elupaikade seisundit. Hüvitusmeetmete aladel metsade ulatuslikku hukkumist ette ei ole näha,“ selgitab Voolaid.
Teine suur väljakutse on ajaline surve. Rail Balticu meeskond ootab hüvitusmeetmete valmimist enne 2026. aastat, mil Pärnumaa raudteelõik peaks olema ehitusvalmis. Kuna enne hüvitusmeetmete rakendamist raudtee ehitusega alustada ei saa, tuleb RMK-l tööd läbi viia võimalikult kiiresti, aga kvaliteetselt.
Tulemused kümnendi möödudes
„Läinud aastal lõpetasime tööd kolmel hüvitusalal: Nepstes, Lodjas ja Sakil, kokku 434 hektaril. Sel aastal ja järgmise alguses on plaan lõpetada tööd ülejäänud hüvitusaladel,“ kõneles Voolaid.
RMK on ka varem taastanud metsise elupaiku, näiteks Kikepera looduskaitsealal ja Soomaa rahvuspargis. „Nende alade puhul näitab meie kogemus, et kiireid tulemusi ei pruugi kohe näha, aga pikaajaline mõju võib olla positiivne,“ ütles Voolaid. „Ekspertide hinnangul on osadel hüvitusaladel oodata metsise arvukuse kasvu, osadel jääb arvukus praegusega võrreldes samaks. Muutused peaks näha olema 10 aasta jooksul pärast taastamistöid.“
