Põlula kalad kasvavad päikeseenergia toel
RMK Põlula kalakasvatuskeskuses juba aasta aega töötanud päikesejaam on näidanud, et investeering päikeseenergiasse ja akusalvestisse oli mõistlik. Seetõttu võetakse vähem elektrit elektrivõrgust, energiakulud on väiksemad ja süsteem toob ka lisatulu.
Tekst: Kristi Kool
Fotod: RMK
Artikkel ilmus RMK ajakirjas Metsamees
Kalakasvatus on tegevus, kus elektrienergial on keskne roll kalade heaolu ja looduslähedaste kasvutingimuste tagamisel. „Põlula kalakasvatuskeskus kasutab Lavi allika vett, mis on looduslikult jahe, aasta läbi ligi 6 kraadi, ja hapnikuvaene. Kui vette on vaja lisada hapnikku, kasutame elektri jõul töötavaid aeraatoreid. Kalakasvatusprotsessi juhtimiseks, näiteks vastsete koorumise aeglustamiseks või kiirendamiseks, tuleb vajaduse korral vett kas jahutada või soojendada,“ selgitab RMK Põlula kalakasvatustalituse juht Kunnar Klaas.
Tema sõnul vajavad soojalembesed Atlandi tuurad teatud eluetappides allikavee täiendavat soojendamist. Karantiinihoones, kus inkubeeritakse loodusest või teistest kalakasvandustest pärit siia ja lõhilaste marja, tuleb vett sügistalvisel hooajal aga hoopis jahutada, et vastsed ei kooruks liiga vara välja. „Veetemperatuuri reguleerimisega saame marja hautamise perioodi vastavalt vajadusele pikendada või lühendada ning seega vastsete koorumisaja ajastada looduses toimuvate protsessidega sobivaks. Looduslikes veekogudes on talviti veetemperatuur madalam ja marja areng aeglasem kui meie allikavees, kus vastsed kooruksid välja liiga vara, juba talvel,“ põhjendab Klaas.
Päikesepargi rajamise idee
Lisaks veetemperatuuri ja hapnikusisalduse reguleerimisele kulub kalakasvanduses elektrit ka veepuhastusfiltrite, pumpade, mitmete kalakasvatusseadmete, valgustuse, töökohtade jm elektrivarustuseks. Kuna suurem osa kalade kasvatamisest toimub hoonetes, on ka valgustusel oluline roll. „Kalad peavad sööta nägema, et seda haarata. Valgustites kasutame hõõglampe, mille valguse spekter on looduslikule kõige sarnasem. LED-lambid on energiasäästlikumad, kuid nende sinise spektriga valgus ei sobi kaladele,“ lisas Klaas.
Just suur ja aastaringne energiavajadus pani mõtlema oma elektritootmisele. „Päikesepargi rajamise mõte tekkis juba 2018. aastal, kui oli teada, et 2020. aasta lõpuni rajatavatele päikeseparkidele makstakse taastuvenergia toetust 5,37 senti kilovatt-tunni kohta. Samuti olime analüüsinud keskuse elektritarbimist ja teadsime, et suure osa toodetavast päikeseenergiast suudame ise ära kasutada,“ meenutab Klaas.
Paraku 2019. aasta eelarvest vahendeid ei leitud ning nii jäi mõte ootama paremat aega. „Samal ajal tegelesime karantiinihoone rajamisega ja päikesejaama ehitamine jäi mõneks aastaks tagaplaanile. Kuna 2022. aastal olid elektrihinnad kõrged, keskmiselt 23 senti kilovatt-tunni kohta, esitasime idee uuesti ja saime vajaliku toetuse 2023. aasta eelarves,“ selgitas ta.
Ehitamine võttis eri põhjustel aega ligikaudu kaks aastat. Hea oli see, et samal ajal langesid päikesepaneelide ja akupankade hinnad, mis võimaldas eelarve piires hankida lisaks päikesepaneelide pargile ka akupanga. Rajati kompleksselt toimiv päikesejaam, mis alustas tegevust 2024. aasta lõpus.
Keskkonnasõbralik ja kasulik
2025. aastal ostis Põlula kalakasvatustalitus elektrivõrgust 221 000 kilovatt-tundi elektrit. See on 77 000 kilovatt-tundi vähem kui aasta varem. Võrgust ostetava elektri kogus vähenes ligi neljandiku võrra. Koos päikeseelektri kasutamise, elektri müügi ja akude abil saadud tuluga oli rahaline kasu kokku umbes 20 000 eurot. See moodustab ligikaudu 15% kogu investeeringu maksumusest.
Päikesejaam tootis aasta jooksul umbes 70 000 kilovatt-tundi elektrit. Enamik sellest – üle 93% – kasutati kohapeal kohe või salvestati akudesse. Väike osa elektrist müüdi tagasi võrku. Akusid laaditi võrgu energiaga siis, kui päike paistis või kui elekter oli börsil odav, ning kasutati ajal, mil elekter oli kallim. Nii kasutati aasta jooksul akudest umbes 46 000 kilovatt-tundi elektrit.
Alates 2025. aasta augustist osaleb akusüsteem elektrivõrgu stabiilsuse tagamises. See tähendab, et vajaduse korral antakse elektrit võrku või võetakse sealt tagasi. Selle kaudu liikus aasta jooksul kokku umbes 6000 kilovatt-tundi elektrit; see tõi ka täiendavat tulu.
Päikesejaama ja akude rajamine maksis kokku 136 000 eurot. Esimese aasta tegelike tulemuste põhjal võib öelda, et investeering tasub ära vähem kui seitsme aastaga. Päikesepaneelid teenivad oma hinna tagasi kiiremini, akud veidi aeglasemalt, kuid koos töötades moodustavad need tõhusa ja paindliku lahenduse.
Põlula kalakasvanduse päikesejaam on RMK-s üks esimesi ja ühtlasi suuremaid investeeringuid, kus on ühendatud päikeseenergia tootmine ja selle salvestamine. Uued kontorihooned Paikusel ja Ussimäel saavad endale samuti päikesepaneelid. „RMK on võtnud suuna energiatõhususe poole ja tänapäevaste küttelahenduste rakendamine ning päikeseenergia kasutuselevõtt on meie kinnisvara arendamisel olulisel kohal,“ rõhutab kinnisvaraosakonna juht Karl Mänd.
Põlula kalakasvatustalituse kogemus näitab tema sõnul, et hästi kavandatud ja nutikalt juhitud päikesejaam ei ole ainult keskkonnasõbralik, vaid ka rahaliselt kasulik. Lisaks aitab see vähendada sõltuvust elektrivõrgust ning toetab RMK eesmärki kasutada ressursse säästlikult ja kestlikult.
