AINULAADNE EESTIS: RMK ehitas Lepaaugu lõkkekohta esimese ühisgrilliala

Riigimetsa Majandamise Keskus on valmis saanud Nõval asuva Lepaaugu lõkkekoha rekonstrueerimistööd. Põhjaliku uuenduskuuri käigus ehitati alale mitmeid mõnusaks metsapuhkuseks, aga ka looduse säästmiseks tarvilikke rajatisi: uued laudteed, tualetid, kaetud lõkkekohad koos katusealuste laudade ja pinkidega ning piiretega autoparklad.   

Täiesti uudse rajatisena ehitati Lepaauku ühisgrilliala, kus saab korraga süüa teha mitu seltskonda. Pinke ja lauda selle ala juures ei ole – ühisgrilliala ongi mõeldud pelgalt söögitegemiseks, et kõik, kellel on soov Lepaaugus peatudes sooja sööki valmistada, seda ka teha saaks.

Et kõik saaks lõkkel süüa teha 

„Mõte ehitada ühisgrilliala tekkis sellest, et suvisel ajal, mil rahvast palju liikvel, tuli vahel ikka ette, et kõik pinkide ja laudadega lõkkekohad olid hõivatud ning kui sa just ei tahtnud sinna seltskonda kontvõõraks minna, võis juhtuda, et polnudki võimalik sooja toitu valmistada. On ju matka üheks olulisemaks osaks lõkkel valmistatud toit,“ räägib RMK Nõva-Matsalu külastusala juht Marju Pajumets. „Seega hakkasime mõtlema, kuidas seda olukorda lahendada, et kõik, kel soovi vorstikesi küpsetada, seda ka teha saaksid. Nii otsustasimegi ehitada nelja lõkkealusega ühisgrilliala.“  

Pajumetsa sõnul võib ühisgrilliala võrrelda ühiselamu ühisköögiga – teed seal toidu valmis, aga sööma lähed näiteks oma telgi juurde ning vabanenud kohal saab järgmine inimene grillima asuda.  

Kuna ühisgrilliala asub katuse all (suits väljub korstnate kaudu), saab seal süüa valmistada ka siis, kui ilm on vihmane ning pole vaja peljata märjakssaamist.

Võimalikult paljudele mugav kasutada 

Marju Pajumets märgib, et ala rekonstrueerimisel sai mõeldud ka neile, kes liiguvad ratastoolis, karkude abil või lükkavad lapsevankrit. Metsa all saab liikuda mööda nelja laudteed, neist üks on täies ulatuses läbitav ratastooliga. Ka ülejäänud kolmel laudteel mahub ratastooliga sõitma, kuid ilmselt on tarvis veidi abi, et ühelt astmelt teisele saada.  

„Kuna rajad on ehitatud looduskaitsealale ja maastik on muutlik, ei saanud me teha kõiki nelja teed ühetasapinnalisena,“ selgitab Pajumets. Ratastoolis ja lapsevankriga on võimalik siseneda ka kõigisse uutesse käimlatesse, samuti pääseb ratastooli või lapsevankriga iga lõkkekoha ja ühisgrilliala juurde. Laudteedele on paigaldatud ka mitmeid pinke, et oleks võimalik soovi korral vahepeal puhata ja hinge tõmmata.  

„Ühes Lepaaugu arendusega rekonstrueerisime Nõval ära ka läheduses asuva Metskonna puhkekoha ning seal on ratastooliga võimalik sõita lausa randa välja. Nii ei pea siinsetest imelistest vaadetest ja päikseloojangutest ilma jääma ka need, kel kõndimine raskusi valmistab. Samuti on sellel laudteel mitmeid pinke, kus puhata,“  selgitab Pajumets.

Ka Metskonna puhkekoha uude käimlasse saab ratastooli või lapsevankriga sisse sõita. Tuld Metskonnas teha ei saa, selleks tuleb lähikonnas minna kas Lepaaugu või Peraküla lõkkekohta.  

Ühtlasi tegi RMK sügisel hooldusremondi Liivanõmme teel Nõvalt Uuejõe sillani – täidetud said suuremad augud, teele veeti kruusa ja tasandati. Sama tehti ka Lepaauku viival teel. Põhjalikum teeremont on plaanis edaspidi.  

RMK on puhketaristut ehitades ja remontides järjest rohkem mõelnud ka sellele, et see oleks võimalikult mugav ja ligipääsetav paljudele külastajatele.  

„Soovime, et loodusesse saaks tulla kõik, kel selleks soovi on, sõltumata vanusest, füüsilisest võimekusest või muudest vajadustest. Sealjuures peame silmas ka ratastooli ja lapsevankriga liikujaid,“ lausus RMK kavandamise-seire spetsialist Kerli Karoles-Viia.  

Eelmisel aastal jõudis Läänemaal, Noarootsi poolsaarel lõpusirgele ka uue Tahu vaatetorni ehitus. Torn asub Tahu õpperajal. Sel aastal on RMK-l plaan alustada Rannajõe vaatetorni rekonstrueerimisega.

Jaga:

Tagasi uudiste valikusse