„Faktid ja numbrid“ võtab kokku RMK 2024. aasta
Riigimetsa Majandamise Keskuse tööd ja tegemised riigimetsa kasvatamise, looduse kaitsmise ja looduskülastusvõimaluste arendamise kohta 2024. aastal on koondatud kompaktselt trükisesse „Faktid ja numbrid“.
2024. aastal pani RMK aluse uue metsapõlve kasvule 10 500 hektaril ning tegi noore metsa hooldustöid enam kui 40 000 hektaril, et tagada riigimaa tootlikkus ja kvaliteetne palgimets järgmisteks aastakümneteks. Metsa jõudis RMK taimlates kasvatatud noori puid üle 21 miljoni.
RMK metsade portfellist moodustas 2024. aasta lõpuga majandatav mets 57% ja kaitstav mets 43%. Kaitstavas metsas RMK uuendusraieid ei tee ning seal saab mets areneda elurikkust toetavalt suuresti omasoodu, kui just pole vaja hädapärast sekkumist puhveraladel metsakahjustuste leviku piiramiseks.
Riigimetsa kestlik kasvatamine ning viimaste aastate keskmisest kõrgemad puiduhinnad on võimaldanud RMK-l suunata rohkem vahendeid looduskaitsesse, suurendada looduses puhkamise võimaluste atraktiivsust ja kogemust ning panustada täiendavalt riigikassasse.
Metsade majandamisest teenitud tulust kasutas RMK ligi 5 miljonit eurot erinevateks töödeks loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks RMK hoole all oleval riigimaal. Eraomanikelt ostis RMK looduskaitsealust maad 7,8 miljoni euro väärtuses.
RMK on jätkuvalt suurim looduskaitsealade haldaja ja looduskaitsetööde tegija Eestis. Aasta jooksul taastas RMK liikide elupaiku ligi 2200 hektaril, peamine rõhk oli märgalade taastamisel. Suurim veeobjekt oli Vasalemma jõe Ruila paisu lammutamine ja tehiskärestiku rajamine uude jõesängi. Liigikaitsetöid tehti pea 200 hektaril 33 haruldasele või ohustatud liigile.
RMK kalakasvatuskeskus asustas Eesti vetesse 300 000 lõhe, siia ja atlandi tuura noorkala ning üle 550 000 siiavastse.
2024. aasta eriliselt soe kevad ja pikk soe sügis soosisid puhkamist looduses – RMK puhke- ja kaitsealade külastuste arv ületas esimest korda 3 miljoni piiri. Eelmisel aastal tehti rekordilised 3,2 miljonit külastust.
Külastustaristu hooldamise ja arendamissesse ning loodusteadlikkuse edendamisesse suunas RMK metsade majandamisest teenitud tulust pea 10 miljonit eurot.
Rekonstrueeriti Vanapagana metsamaja Järvamaal, Vanajõe oru õpperada Hiiumaal, Lepaaugu lõkkekoht Läänemaal, Kõnnu Suursoo laudtee Harjumaal, Tammeluha matkarada ning Endla metsamaja Jõgevamaal, samuti Valgejärve vaatetorn Läänemaal.
Metsa- ja loodusteadlikkust edendavates õppeprogrammides 15 külastuskeskuses ja Sagadi looduskoolis osales kokku ligi 50 000 inimest.
RMK haldab enam kui 3300 kilomeetrit matka- ja loodusradasid. Lisaks omab ja hooldab RMK 9500 kilomeetri ulatuses metsateid, mis avardavad inimeste looduses käimise võimalusi veelgi.
