Põlvamaal Veriora vallas sirguv Eesti kõrgeim mänd osutus ühtlasi ka teadaolevalt kõrgeimaks hariliku
männi (Pinus sylvestris) esindajaks
kogu maailmas.
Põlvamaa hiiglane on 46,6 meetrit kõrge ning ületab senist maailma kõrgeimat harilikku mändi Poolas 1,3 meetriga. Nagu
kinnitavad äsjased maaülikooli teadlaste mõõtmised, on uhkel puul ka soliidne vanus – vähemalt 214 aastat.
RMK
metsakasvataja Kaarel Tiganiku sõnul mõõdeti maailma kõrgeim mänd
möödunud aasta lõpus üle pooljuhuslikult,
sest algselt uuriti tema palvel hoopis männi kõrval kasvavat kuuske.
“Kui sai selgeks, et kuuse näol olime leidnud uue Eesti rekordpuu (48,6
meetrit), asusid maaülikooli teadlased üle mõõtma ka tema kõrval
kasvanud mände,” selgitas Tiganik, kuidas Eesti sai
endale ühe päevaga nii uue kõrgeima männi kui ka kuuse. Kuuse vanuseks
määrasid maaülikooli teadlased vähemalt 202 aastat.
See, et Ootsipalu orus kasvav mänd on lausa maailma kõrgeim, selgus hiljem, kui Eesti kõige-kõigemate
puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve rekordpuu rahvusvahelisse kõrgete puude andmebaasi kandis (vt monumentaltrees.com).
Erinevaid männiliike kasvab maailmas üle saja, Põlvamaal Ootsipalu orus sirgub neist harilik mänd ehk Pinus
sylvestris. See puuliik levib just Euroopas. Eestis on harilik mänd ainus looduslik männiliik ja ühtlasi ka levinuim puu meie metsades.
Üheks
põhjuseks, miks Põlvamaal kasvab ühe koha peal nii mitu rekordpuud,
peavad metsamehed ja teadlased
seda, et puud asuvad kausjal pinnal, osalt kalde peal, osalt lohus. See
pakub looduslikku kaitset tugevate tormide ja tuulte eest ning tagab
sadevee ja toitainete valgumise lohu põhja, varustades puid piisava vee
ja toitainetega. Hendrik Relve on piirkonna
puud ristinud Ootsipalu oru hiiglasteks.
Eesti
kõrgeim mänd ja kuusk kasvavad riigimetsamaal ning on võetud erilise
hoole alla. RMK on Eesti riigile
kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja
majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab
metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks
loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel
ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi
metsakeskus, Elistvere loomapark, Põlula kalakasvandus ja Tartu puukool.
RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv
ulatub aga 5000-ni.
Vaata Ootsipalust tehtud fotosid siit, fotograaf Kaupo Kikkas.
Lisainfo:
Andres Sepp
RMK Põlvamaa metsakonna metsaülem
tel 676 7932, 505 5932
e-post andres.sepp@rmk.ee