Riigikogu erikomisjon sai ülevaate riigikontrolli auditi järeltegevustest RMK-s
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon arutas esmaspäeval riigimetsast pärineva puidu müüki, kestvuslepingute ja hinnakujunduse läbipaistvust ning korruptsiooniriske lähtuvalt riigikontrolli auditi järeldustest.
Juulikuus avalikustatud auditis ei toonud riigikontroll välja ühtegi konkreetset korruptsiooniolukorda, vaid pööras tähelepanu võimalikele riskidele. Prokuratuur andis avaldatud andmetele tuginedes oma hinnangu, öeldes, et kriminaalmenetluse algatamiseks pole auditist tulenevalt ei ajendit ega alust.
Siiski, RMK hinnangul on korruptsiooniriskidele tähelepanu pööramine kindlasti asjakohane ja peaks olema kõikide organisatsioonide fookuses.
RMK juhatuse esimees Mikk Marran ütles komisjoni ees, et maksimaalne avatus riigivaraga tehtavate tehingute osas on ühtlasi ka peamine korruptsiooniohtu ennetav meede.
Marran rõhutas, et RMK huvi on esiteks tegutseda kooskõlas kehtiva õigusega ning täita ülesandeid viisil, et see võimaldaks teenida riigile tulu. Seetõttu olid RMK uue juhatuse esimesed muudatused 2022. aastal seotud just kestvuslepingutega.
„Otsustasime muuta nende sisu avalikuks ning võtta selgelt suuna kohapealse väärindamise arendamisele – RMK ei müü kestvuslepingutega puitu enam vahendajatele ekspordiks ning hindame puidu Eestis väärindamise taset. Lisaks sellele oleme käivitanud protsessi riigimetsast pärineva paberipuidu keemiliseks väärindamiseks Eestis,“ tuletas Marran komisjonile meelde.
RMK kui riigile kuuluv ainus tulundusasutus on juba astunud mitmeid samme auditi järelduste elluviimiseks. „Lihtsamad muudatused saime viia ellu kohe, keerukamates küsimustes oleme loonud tõhusa teekaardi lahendusteni jõudmiseks,“ märkis ta.
Audit jättis õhku küsimuse, kas RMK on minevikus andnud ettevõtjatele riigiabi. Marran selgitas, et RMK tellis enne auditi avaldamist analüüsi, mille hinnangul tegu ei ole olnud riigiabiga. Selleks, et saada täielik veendumus, on RMK koostöös rahandusministeeriumi ja kliimaministeeriumiga otsimas avaliku hankega täiendava analüüsi sõltumatut teostajat. Hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 31. oktoober.
RMK soovib järgmistel kuudel koostöös kliimaministeeriumiga astuda samme, et puidu müüki puudutav oleks üheselt mõistetavalt õigusaktides reguleeritud. „Riigivara müük on valdkond, kus osapooled ei peaks tõlgendama, mis on lubatud või lubamatu. Peame jõudma kohta, kus kõik puidu müüki puudutav on üheselt selge,“ ütles RMK juht.
„Minu selge soov on, et järgmised RMK juhatused ei oleks olukorras, kus on vajalik tõlgendada, mida täpselt seadusandja pidas näiteks metsapoliitikat sõnastades RMK rollideks. Järgmised kuud võiksid anda selguse, mis peab jõudma ka õigusaktide sõnastusse, RMK teeb kindlasti oma ettepanekud,“ lisas Marran.
Erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart tunnustas RMK-d kestvuslepingu protsessi läbipaistvuse nimel tehtud seniseid samme.
RMK tegevused käesoleval aastal:
- Müügilepingutega seotud tarnetega ei alustata enne lepingu allkirjastamist
- Automaatkontrollide sisseviimine müügitehingute vigade avastamiseks
- Korruptsiooni ennetamise meetmete täiendamine ja töötajate koolitamine
- Müügiaruannete aja- ja asjakohastamine
- Müügiviiside hindade võrdluse analüüs (kestvuslepingud / avalik enampakkumine)
- RMK metsamaterjali müügijuhendi uuendamine
- Võimaliku keelatud riigiabi andmise täiendav analüüs
2025. aastaks planeeritud tegevused:
- Avaliku enampakkumise elektroonilise keskkonna loomine
- Kestvuslepingute elektrooniliste müügipakkumiste keskkonna loomise ärianalüüs
- Analüüs valitsuse määruse muutmise vajalikkusest, millele eelneb metsamaterjali hariliku väärtuse arvutamise metoodika väljatöötamine, kestvuslepingute müügikriteeriumite analüüs ja kestvuslepingute mõju analüüs puiduturu stabiilsusele
- RMK poolne sisend valitsuse määruse muutmiseks, millega oleks riigikontrolli rakendamist võimaldavad või vajavad soovitused käsitletud
