RMK teadusklippide sarjas tutvustab Maaülikooli professor Hardi Tullus turberaiet
kui alternatiivi lageraiele.
Kokkuvõte uuringust:
Tavaliselt lõpeb
metsa raiering Põhjamaades lageraiega. Sel juhul pea kõik puud raiutakse,
jäetakse mõned säilikpuud elurikkuse jaoks ja mõned puud seemet andma
seemnepuudena. Maastik aga jääb teatud perioodiks lagedaks.
Auto aknast
lageraielanki nähes võib tavainimesel tekkida arvamus, et mets on
likvideeritud. Metsamees aga teab, et sinna kasvab peagi uus mets asemele, kas
istutatuna või looduslikult tekkinuna. Selleks, et vähendada negatiivset
suhtumist lageraietesse, kasutatakse turberaiet, mille käigus vana mets
uuendatakse aeglaselt, sujuvalt. Turberaie korral ei raiuta kõiki puid korraga,
vaid jäetakse osa alles. Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus uurib, kuidas
turberaied mõjutavad uue metsapõlve arengut.
Turberaie on
lageraie kõrval alternatiivseks uuendusraie meetodiks. Turberaie jaguneb
omakorda kolmeks variandiks: aegjärkse raie korral raiutakse mets ühtlaselt
hõredaks, häilraie puhul tehakse ringikujuline raie ja veerraie tähendab
raiumist ribadena.
Katsealal looduslikult
seemnest tekkinud või istutatud taimi mõõdetakse igal aastal, igal puul on oma
number. Uurides aegjärkse raie alal noori männitaimi on näha, et kolme aastaste
puukeste ladvavõrse on suhteliselt lühike, okkad on väikesed ja
helerohelised. Põhjuseks, miks puu nii aeglaselt ja kehvasti kasvab, on
ümberringi kasvav liialt tihe mets. Kuigi valguse puudust taimel ei ole – päike
jõuab võrade vahelt maapinnani –, on maa sees vanade puude juured, mis
kasutavad ära enamuse toitaineid, kuivadel suvedel ka vee. See põhjustab
taimede aeglast kasvu.
Lisaks
konkureerivale vanale metsale ohustavad noori puid ka sõralised, kelle seas
põhiliseks metsakahjustajaks on noorte puude võrseid sööv põder. Läheb mitu
aastat enne, kui puu jõuab metsloomade kahjustuspiirist välja kasvada. Tihti on
taimed nakatatud ka okkahaiguste poolt, mida näeb okaste kollaseks ja pruuniks
muutumisest. Nii võib puuke hukkuda ja metsaomanik ei saa loodetud tulemust.
Võrreldes
aegjärkset raiet häilraie ja veerraie katsealaga, on näha, et kasvama hakanud
puud on palju ilusamad, pikemad ja rohelisemad. Ladvavõrsed on võrreldes
aegjärkse katsealaga pikemad, sest puudub liialt tiheda vana metsa mõju. Häilu
või veeru keskele vanade puude juured ei ulatu ja seal saavad uued,
looduslikult tekkinud või inimese poolt istutatud puud palju edukamalt,
kiiremini ja elujõulisemalt kasvada. Veer- ja häilraie aladel esineb ka vähem
okkahaigusi. Kiire ladvavõrse kasv tagab varasema sõraliste kahjustuspiirist
välja sirgumise ja uuenemine on edukas.
Uurimistulemused
näitavad, et vana metsa võib turberaie abil uuendades raiuda julgemalt
hõredamaks, teha suuremaid häile. Turberaie on alternatiivina lageraiele
edukalt rakendatav.
Projekti „Turberaiete ökoloogilis-majanduslik analüüs ja
näidis-püsikatsealade võrgustiku rajamine“ rahastas RMK ning selle eelarve oli 139 000 eurot.
Projektiga tehti algust 2011. aastal ning see kestis kolm aastat. Projekti
lõppraporti leiab siit.
RMK toetab säästvat metsandust arendavate rakendusuuringute läbiviimist alates aastast
2008. Selle aja jooksul on toetuseks välja valitud 14 projekti, mida on
praeguseks rahastatud enam kui miljoni euroga.
Lisainfo: www.rmk.ee/teadus