Vereta jahil tabasid fotokütid siili asemel liblikaid, jäneseid, kitsi ja suurel hulgal linde
Nädalavahetusel Peipsi järve ääres peetud fotojahil õnnestus fotograafidel pildile saada hulk vahvaid hetki Eestimaa loodusest. Sealjuures jäi jahilistele silma ja kõrvu rekordarv linnuliike – lausa 126. Parimatest pildile püütud hetkedest sünnib RMK toel fotonäitus.
Vereta jahi eestvedaja, zooloog Tiit Hundi sõnul kohtasid fotograafid nii karu kui ka põtru, rääkimata halljänestest, metskitsedest ja oravatest. Isegi mäkra õnnestus pildiküttidel näha. Tabamata jäi aga tänavuse Vereta jahi saakloom siil – kolme päeva jooksul, mil jahti peeti, ei sattunud „küttide“ teele mitte ühtegi okaskera.
„Eks me seda arvasime ka, sest siile kohtab viimasel ajal harva,“ tõdeb Hunt. Sellele vastukaaluks kuulsid ja nägid fotokütid aga ohtralt linde, esialgsetel andmetel kogunisti 126 liiki.
Nähti nii tavalisemaid linnuliike, näiteks valget toonekurge, sookurgi, kaelustuvisid, aga ka harvemini inimese teele sattuvaid linde, nagu kodukakk, laululuiged ja nurmkanad. Pühapäeval jõudis sündmuspaika ka aasta lind piiritaja.
„Kui paljusid nähtud ja kuuldud lindudest ka pildile saadi, see alles selgub,“ lausub Hunt.
Elevust fotograafide seas tekitas ka karu, keda olla juba päev enne Vereta jahti Kadrina vahel liikumas nähtud.
„Põnev on oodata saaki ehk seda, milliseid pilte fotograafid hindamiseks saatma hakkavad. Siis selgub ka tegelik saak,“ märgib Vereta jahi eestvedaja. „Usun, et saame ilusa näituse. Tehnika on ju ka järjest paremaks läinud ja piltide kvaliteet aina tõuseb.“
RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson ütleb, et Vereta jahil tabatavad kaadrid on väärtuslikud näited sellest, kui imeilus ja mitmekülgne on Eestimaa loodus.
“Oleme tänulikud fotograafidele, kes toovad meieni haruldasi ja meeleolukaid hetki, millele ise ei pruugiks looduses sattudagi,” lausub ta.
Ühtlasi kutsub Tõnisson üles Eestimaa loodust avastama. “Riigimetsas on looduse avastamiseks ja tundmaõppimiseks palju võimalusi ning üha enam inimesi on neist teadlikud ja veedavad oma puhkuse looduses. Endale sobiva matkaraja või sihtkoha loodusesse minekuks leiab RMK veebilehelt,“ soovitab ta. „Kel loodusesse minekuks mahti ei ole, saab Eestimaa loodust avastada ka Vereta jahi fotosid vaadates.”
Seekordsest Vereta jahist võttis osa 40 fotograafi, jahti peeti Peipsiääre vallas, baaslaagriga Kadrina mõisas. Piltnike töid asub žürii hindama suvel ning parimad tööd pannakse näitusele.
Fotojahti peeti tänavu 29. korda. Vereta jaht sarnaneb pärisjahile, kuid relvadeks on fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte.
Fotokaameraga hiilitakse ja varitsetakse saaki varavalgest hilisõhtuni. Jahtida võib kõike ja kõikjal – nii vees, õhus kui ka maal. Eesmärk on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid.
Vereta jahti ja fotonäitust korraldavad zooloog Tiit Hunt, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Overall.
