Matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve 812 km

Eesti pikim matkatee saab alguse Nõva külastuskeskuse juurest Perakülas ja kulgeb esialgu mööda pea sajandivanust munakiviteed, jõudes hiljem inimtühjadesse metsadesse ning lõpuks suisa mere kaldale. Raja äärde jääb nii kauneid järvi, ilusaid liivarandu kui ka mõnusaid külakesi.

Külastuskeskus  Nõva külastuskeskus

Lõkkekoht          Allikajärve lõkkekoht, Keibu lõkkekoht II, Keibu lõkkekoht I, Lepaaugu lõkkekoht, Vihterpalu lõkkekoht

Puhkekoht         Toatsejärve puhkekoht

Sellel lõigul kulgeb matkatee peamiselt mööda pinnas- ja kruusateid mõnusate männimetsade vahel. Teele jääb mitu huvitavat ja väga olulist vaatamisväärsust nagu Harju-Risti kirik, Padise klooster, Rummu karjäär ja Vasalemma loss.
Harju-Ristil, Padisel ning Vasalemmas on poed, kus matkaline saab täiendada enda toidumoonavarusid.

Lõkkekoht          Padise lõkkekoht, Ohtu lõkkekoht, Vihterpalu lõkkekoht

See matkateelõik on päris vaheldusrikas. Ehkki paljus kulgeb matkatee sellel lõigul mööda suuremaid ja väiksemaid kruusateid, jääb teele ka pikki, kitsaid nng võrdlemisi metsikuid radu, mille läbimine võib nii mõnelegi väljakutseks osutuda. Teele jääb ka õpperadu, näiteks Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada. Ka üks rabalapike jääb siin teele – nimelt Kiili vallas olev Saarte raba. Lisaks läbib matkatee Tuhala-Nabala looduskaitseala, mis loodud karstimoodustiste kaitseks. Tallinna läheduse tõttu tuleb sellel lõigul ületada ka mitu suuremat maanteed.

Lõkkekoht          Metsanurme lõkkekoht, Ohtu lõkkekoht, Alavere lõkkekoht, Saula lõkkekoht, Saarte raba lõkkekoht

Sellel lõigul jõuab matkatee Kõrvemaa metsade vahele. Alaveres jääb teele pood, kus võimalik moonavarusid täiendada. Teele jäävad ka Jägala jõgi ning Jänijõgi. Lõigu lõpp-punktiks on Aegviidu külastuskeskus.

Külastuskeskus  Aegviidu külastuskeskus

Lõkkekoht          Krani lõkkekoht, Alavere lõkkekoht

Aegviidu külastuskeskuse õuelt algav matkatee lõik lookleb esimesed 30 kilomeetrit samas jäljes Oandu-Ikla matkateega. Matsimäe oosile tõustes toimub lahknemine matkakodu “Rabav” juures, kus Ähijärve suund keerab otse lõunasse.
Üle Seli raba jõuab rada Simisallu ja sealt edasi Vargamäele ning sealt edasi üle Kodru raba Järva-Madisele. Siin saab mõneks ajaks otsa nö. klassikalises mõistes looduses matkamine, sest rada lookleb risti läbi Järvamaa suures osas mööda teid, mis valdavalt ääristatud põllu- ja heinamaadega.
Suurematest kohtadest jäävad rajale Järva-Madise, Aravete, Järva-Jaani ja Koeru, kus kõikjal võimalik varusid täiendada, tsivilisatsiooni nautida või siis lausa oma retke alustada-lõpetada.
Koeru läbitakse mööda peatänavat ning asulast välja jõudes võetakse suund Norra allikatele. Liigutakse edasi mööda kruusateed Endla looduskaitseala lääneossa.

Külastuskeskus  Aegviidu külastuskeskus

Loodusmaja       Simisalu loodusmaja

Lõkkekoht          Mägede lõkkekohad, Napu lõkkekoht, Noku lõkkekoht, Matsimäe karjääri lõkkekoht, Kurisoo lõkkekoht, Rava lõkkekoht, Oostriku jõe lõkkekoht, Kalajärve lõkkekoht, Tamme lõkkekoht

Telkimisala        Nikerjärve telkimisala

See matkatee lõik algab Endla looduskaitseala lääneosa imeliste allikate piirkonnaga. Edasine matkatee kuni Hundissaare lõkkekohani kulgeb metsade- ja niitude vahel mööda kruusateed. Hundissaarest edasi kulgeb tee mitmeid käänakuid tehes metsamassiivis mööda kruusakattega metsasihte kuni Jõgeva-Põltsamaa maanteeni ja sealt metsasisest teed pidi Siimusti lõkkekohta.
Matkatee kulgeb läbi Siimusti, mööda kõvakattega teed jõutakse Härjanurmeni, edasi ületatakse Pedja jõgi ja liigutakse põldude vahel ja mööda meeleolukat metsamaastikku kulgevat kruusateed kuni Tartu-Jõgeva maantee ja raudteeni, mis ületatakse raudtee all oleva tunneli kaudu.
Peatuskohaks on Kassinurme lõkkekoht, sealt lahkudes avaneb voore laelt kaunis vaade ja kruusatee kulgeb edasi mööda vahelduva maastikuga maalilist Vooremaad. Rada möödub Raigastvere järvest ja jõuab Elistvere looduskeskuse juurde, kus saab joogiveevarusid täiendada ja küsida teavet. Parkla autodele ja bussidele, hea koht matka alustamiseks ja lõpetamiseks.

Lõkkekoht          Oostriku jõe lõkkekoht, Siimusti lõkkekoht, Hundissaare lõkkekoht, Elistvere lõkkekoht, Purskava allika lõkkekoht, Kassinurme lõkkekoht

Elistverest saab kõvakattega teed mööda Maarja asulani, edasi liigutakse mööda kruusateed Saare järve ääres kaunis männimetsas asuva Papi lõkkekohani. Sealt edasi Kaiu järvedeni saab liikuda lausa mööda kõvakattega teed, kus jääb matkateele viis telkimisega lõkkekohta. Edasi jätkub matkatee valdavalt mööda metsateid ja -sihte Kaiu mõhnastiku ja Selgise mägede vahelduval maastikul kuni Kukemetsa metsaonnini. Metsaonnist edasi liigutakse mööda külavaheteid. Vajadusel saab peatuda-ööbida maanteelähedases Tähemaa lõkkekohas ja seejärel liikuda taas mööda maanteed ning kruusa- ja külavaheteid Emajõe äärde, kus kulgeb Emajõe õpperada, mille teises ja kolmandas lõkkekohas on võimalik telkida, rajal asub ka mitmeotstarbeline puhkeobjekt VARI.
Ka Emajõe ääres olev Kantsi lõkkekoht on kokkuleppel Luunja vallaga endiselt avalikus kasutuses.

Külastuskeskus  Elistvere loomapargi külastuskeskus

Lõkkekoht          Papi lõkkekoht, Elistvere lõkkekoht, Kaiu järve lõkkekoht, Tähemaa lõkkekoht, Tammeluha lõkkekoht, Jõemõisa lõkkekoht, Kalamehe lõkkekoht, Kukeseene lõkkekoht

Matkarada         Tammeluha matkarada (3 km)

Metsaonn          Kukemetsa metsaonn

Kantsist liikuma asudes tuleks jälgida kella, et Kavastusse ei jõutaks selleks ajaks, kui parvemees lõunat peab või tööpäeva juba lõpetanud on. Nimelt üle Emajõe saab Kavastus parvega, jalgsi matkajaid viiakse üle ka paadiga. Teiselpool Emajõge kulgeb rada algul mööda kõvakattega teed Kastre külani. Seejärel mööda sirgeid metsasihte ja -teid ning hiljem põldude vahel Võnnu asulani. Peale Võnnut jõutakse mööda kruusa- ja metsateid Ahja lõkkekohta. Lõkkekohast edasi liikudes jõuab Ahja asulani, kus on olemas kauplus, söögikoht, Ahja mõis ja apteek. Teele jääb ka ujumiskoht, kus end palavaga värskendada saab.
Edasi kulgeb rada Valgesoo maastikukaitsealani, kus olemas lõkkekoht ja võimalus põigata 2 km Valgesoo õpperajale, et heita pilk läbi kollase National Geographicu raami kaunile rabamaastikule.
Kiidjärve külastuskeskus asub Kiidjärve külas maalilise Ahja jõe kaldal. Külastuskeskuse juurest on sobilik matka alustamine ja lõpetamine, kuna olemas ka parkla autodele. Külastuskeskuse lahtiolekuaegadel võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet.

Külastuskeskus  Kiidjärve külastuskeskus

Lõkkekoht          Ahja lõkkekoht

Matkarada         Valgesoo õpperada (1,8 km)

Kiidjärvelt liigub rada Ahja jõe kallast mööda Taevaskojani ja sealt edasi Otteni metsamajja. Matkarada liigub mööda ühe populaarsema Eesti filmi „Viimse reliikvia“ võttepaikadest. Edasi kulgeb rada läbi Põlva linna, Peri, Leevi ja Paidra külade Meenikunno maastikukaitsealale. Maastikukaitsealal asuvad lähestikku Eesti üks läbipaistvama veega Valgejärv ja üks Euroopa pruuniveelisemaid järvi – Mustjärv.
Jõudes Värskasse, jätkatakse teekonda kunagise Värska Lõunalaagri kaudu Piusa koobaste juurde.

Külastuskeskus  Kiidjäve külastuskeskus

Lõkkekoht          Sõnajala lõkkekoht, Leevi lõkkekoht, Valgjärve lõkkekoht, Mustjärve lõkkekoht, Värska lõkkekoht, Poogandi lõkkekoht, Lõunalaagri lõkkekoht, Otteni lõkkekoht, Peri lõkkekoht, Paidra lõkkekoht, Piusa lõkkekoht

Matkarada          Meenikunno matkarada (5,8 km), Lõunalaagri matkarada (1,8 km või 2,3 km)

Metsamaja         Otteni metsamaja, Päikeseloojangu metsamaja, Luige metsamaja, Värska metsamaja II, Värska metsamaja I

Metsaonn           Liipsaare metsaonn, Rebasmäe metsaonn

Vaatetorn           Liipsaare vaatetorn

Tee on võtnud suuna Võrumaa poole. Seda lõiku saaks iseloomustada sõnadega „Eestimaa kõige, kõige…“. Rada kulgeb mööda kõige suurema langusega Piusa jõe kallast, möödub Eestimaa kõige kõrgemast liivakivipaljandist Härma müürist, kõrgemaist tipust Suur Munamäest ja kõige sügavamast järvest Rõuge Suurjärvest.
Kui läbitud ka Luhasoo maastikukaitseala, jõutakse Pähni külla, kus asub Pähni külastuskeskus. Siit võib ka matka alustada ja lõpetada. Külastuskeskuse lahtiolekuaegadel on võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet.

Külasuskeskus  Pähni külastuskeskus

Lõkkekoht         Kavadi järve lõkkekoht, Vaskna järve lõkkekoht, Haanja lõkkekoht, Lõunatipu lõkkekoht, Rattaradade lõkkekoht

Matkarada         Kirikumäe matkarada (3,2 km), Kavadi järve matkarada (2,2 km), Vällamäe matkarada (3,3 km-punane tähistus), Piusa jõe ürgoru matkarada (15 km)

Metsamaja        Vällamäe metsamaja

Metsaonn          Pähni metsaonn

Õpperada          Luhasoo õpperada (5 km), Paganamaa õpperajad (3,8-4,7 km)

Seda rajalõiku iseloomustavad kurvilised külavahe- ja metsateed, künklikud ja avarad põllud, ohtralt järvi ja kupleid ning metsades suviti rikkalikult marju ja seeni.
Pähnilt kulgeb matkatee mööda metsa-, põllu- ja külavaheteid legendiderohkele Paganamaale, mille ehteks on Piiriojal asuv järvedeahelik. Siinseid järvi poolitab Eesti-Läti piir. Paganamaalt tuleb rattureil ja jalgsimatkajatel edasi liikuda erinevaid teid mööda. Matkajad suunatakse metsikusse metsa ja ratturid mööda metsa- ja külavaheteid Metsavenna lõkkekohta. Seal on olemas kauplus ja turismitalu, kus võimalus osa saada metsavendade elust. Edasi suundub rada läbi Naha küla Eestimaa lõunatippu. Peale tipuvallutamist tuleb liikuda mööda metsavaheteid Tellingumäele, kus on vaatetornist võimalik heita pilk imelisele käänakuterohkele Mustjõe luhale. Edasi kulgeb matkarada läbi kaunite ja valgusrohkete Koiva männikute ja metsase Karula rahvuspargi Ähijärvele. Seal asuvast külastuskeskusest on hea oma matka nii alustada kui lõpetada. Keskuse lahtiolekuaegadel võimalik täiendada joogiveevarusid ja küsida vajadusel teavet. Väsinud matkalistel on võimalik öömaja saada külastuskeskuse kõrval asuvas majutushoones.

Külastuskeskus  Pähni külastuskeskus, Karula rahvuspargi külastuskeskus

Lõkkekoht          Tellingumäe lõkkekoht, Alumati lõkkekoht, Kõrgeperve lõkkekoht, Veski lõkkekoht, Linnajärve lõkkekoht, Ähijärve lõkkekoht, Metsavenna lõkkekoht, Lõunatipu lõkkekoht, Paganamaa lõkkekoht

Metsaonn           Pähni metsaonn, Kivi metsaonn

Telkimisala        Suuremäe telkimisala

Õpperada           Paganamaa õpperajad (3,8-4,7 km)