Riigimetsa Majandamise Keskus tuletab pühade lähenedes meelde igaühe õigust ja võimalust tuua riigimetsast värske saunaviha tarbeks kaseoksi.
Vanarahvatarkus ütleb, et saunavihtade valmistamise magusaim aeg on vahetult enne või pärast jaanipühi. Sel ajal tehtud vihad saab kuivatada ja säilitada talveperioodiks.
Kohe kasutamiseks – nii lõhnaks kui ka vihtlemiseks – võib kasevihta teha sisuliselt kogu suve vältel. Kevadine viht on aromaatsem, aga hiljem tehtu on tugevam ja vastupidavam.
Kaseoksi, nii nagu marju-seenigi, tohib riigimetsast oma tarbeks korjata praktiliselt kõikjalt. Saunasõpradel tuleb vaid meelde jätta, et oksi võtma minnes loodust ei kahjustaks ja noori kaskesid okstest liiga lagedaks ei teeks.
Riigimetsa alasid on kõige lihtsam tuvastada RMK veebilehe kaardirakenduse või mobiiliäpi abil. Vihategemiseks sobilikke noori kaskesid leiab peaaegu igast metsakooslusest.
Riigimets, kust tohib julgelt saunaviha jaoks oksi otsima minna, on RMK kaardil tähistatud tumerohelisega. Kaitsealad on märgitud pruuniga, sealt oksi võttes tuleb olla eriti hoolas, et oma tegevusega ei häiriks ega kahjustaks loodust.
Erametsades on soovitatav saunaviha jaoks oksi võtta vaid kokkuleppel maaomanikuga.
Loodetavasti saab pühadeaegsest saunaviha tegemisest samasugune tava, nagu on paljudele peredele kujunenud traditsiooniks tuua jõulude ajal riigimetsast koju kuusepuu.
Kes end saunaviha meisterdamises veel väga tugevana ei tunne, saab teadmisi hankima tulla RMK korraldatud töötubadest. Täpsema info leiab siit.
Videoõpetus ja meelespea vihategijale:
Rohkem infot leiab RMK kodulehelt, sotsiaalmeediakanalitest või mobiilirakendusest.
RMK tutvustas 5. juunil Põlvamaal Koolmajärve kõrgendatud avaliku huviga alal metsatööde plaanis olevaid metsatöid.
Tööde plaani Koolmajärve metsade majandamiseks koostas RMK koos kohaliku kogukonnaga eelmisel aastal, siis lepiti ka kokku, et enne iga tööde algust kohtutakse kohalikega ja räägitakse veelkord täpselt läbi, mis tööd ees ootamas on. Tänavu on Koolmajärve metsas plaanis teha harvendusraiet – raiuda keskealisi metsi hõredamaks, et anda allesjäävatele puudele rohkem valgust ja kasvuruumi. Kuna sealkandis on lumi talvel puid murdnud, on tarvis teha ka sanitaarraiet – eemaldada viga saanud puud, terved puud jäävad kasvama.
Kohalik kogukond on tundnud muret Kuulma järve tee kasutamise pärast, sest veokid sõidavad majade lähedalt mööda. See on saamas lahendust, sest RMK korrastab tee ja ehitab metsaveoautodele ümberkeeramise koha, et autod sõidaks majade lähedal vähem.
Tööde plaani tutvustusele tulnud inimesed olid RMK plaanidega päri. Koolmajärve metsatööde plaani saab lugeda siin.
Raietöödega teeb RMK algust eeldatavasti augustikuus, kui metsaalune pinnas on kuiv ja tugev.
RMK arutas 4. juunil Põlvamaal Taevaskojas sealse kõrgendatud avaliku huviga ala metsatööde plaani muutmist. Ühel küla läheduses asuval metsaalal on puud kuivanud, mistõttu oleks seal vaja raiet teha. Üheskoos kaasamisspetsialisti Risto Sepa, Kagu regiooni metsaülema Tiit Timbergi ning varumisjuht Tanel Tähestega käidi metsas vaatamas, mis olukorras mets on ja mida teha saaks.
Arutelu all on eraldis Taevaskoja küla läheduses metsas kvartalil KJ163. Kui alale 2022. aastal metsatööde plaani koostati, soovis RMK seal teha sanitaarraiet ja raiuda alalt välja kuivanud ja kuivavad puud. Kuna kohalik kogukond oli vastu, RMK sellest plaanist loobus. Oleme vahepeal hinnanud metsa seisukorda, tuvastanud veelgi puude kuivamist ning seetõttu on siiski vajalik sellel alal metsatöid teha.
Seetõttu oleme selle eraldise jaganud kolmeks numbritega 1; 15 ja 16. Üks võimalik RMK plaan on eraldis 16, mis asub vahetult Kimera orgu viiva raja ääres, majandamisest välja arvata. Eraldisel 1 oleks vaja teha sanitaarraiet – eemaldada kuivanud ja kahjustunud puud, terved puud jäävad kasvama. Eraldisel 15 on 1-hektarise suurusega alal mets valdavalt kuivanud ja seetõttu on otstarbekas teha seal lageraiet. Pärast raiet istutame alale uued puud.
Seda plaani RMK kogukondadele ka tutvustas. Lepiti kokku, et külavanem korraldab kohalike elanike seas küsitluse, saamaks teada nende arvamust. Külaelanike seisukohad koondab külavanem 15. juuliks, seejärel otsustatakse, milliseid töid ja kui suurel alal tehakse.
Riigimetsa Majandamise Keskuse uue juhatuse 2022. aastal kinnitatud põhimõte, et puidu kui Eesti ühe kõige tähtsama riigile kuuluva loodusvaraga tehtavad tehingud peavad olema avalikud, laieneb hiljutise kohtuotsuse jõustumisel ka varem sõlmitud kestvuslepingutele.
RMK juhatus tegi 2022. aasta lõpus otsuse, et kõik alates 2023. aastast sõlmitud kestvuslepingud saavad avalikuks. Ettevõtjaid informeeriti sellest aegsasti ning anti üks aasta üleminekuajaks.
Otsus ei puudutanud aga varem sõlmitud kestvuslepinguid, sest varasemate lepingute sõlmimise ajal võttis RMK kohustuse hoida lepingupartnerite ärisaladust ning RMK soovis usaldusväärse partnerina lubadustest kinni pidada.
2022. aasta alguses algas Postimehe ja RMK vaheline kohtuvaidlus, kus meediagrupp ja selle ajakirjanik nõudsid RMK-lt kümmekonna kestvuslepingu avalikustamist koos ühikuhindadega. Infot, mida RMK kliendid palusid hoida ärisaladusena, ajakirjanikule teabenõudega seetõttu ei väljastatud.
Nüüdseks on Tartu halduskohus teinud varasemaid lepinguid puudutavas kohtukaasuses otsuse, andes õiguse kaebajatele. Peamiseks kohtu argumendiks on asjaolu, et RMK müüb riigi vara. Kõik riigivara müügitingimused peavad kohtu hinnangul olema avalikud ehk avalikkus peab saama neid kontrollida. Ja isegi, kui info sisaldab kolmandate isikute ärisaladust, siis prevaleerib kohtu hinnangul riigivara müügi avalikkuse põhimõte.
RMK juhatuse esimees Mikk Marran märkis, et RMK loobub edasikaebamise võimalusest. „See ei oleks mõistlik aja- ja rahalise ressursi kasutamine olukorras, kus RMK on juba mõnda aega tegutsenud põhimõttega, et kõik kestvuslepingud on avalikud.“
„RMK-l on hea meel, et saime õigusselguse teemal, mille võtsime ette oma klientide varem sõlmitud lepingute tingimustest kinnipidamise nimel. Kohus on oma sõna öelnud, leides, et riigivara müügi läbipaistvus siiski kaalub üles ärisaladuse kaitse,“ lisas Marran.
Kohtuotsuse jõustumisel tuleb RMK-l võtta enda kanda 7962 eurot kaebajate menetluskulusid. Kohtuotsus jõustub 30 päeva möödumisel, kui ka ülejäänud osapooltest seda keegi edasi ei kaeba.
Riigimetsa Majandamise Keskus alustas eelmise nädala lõpust kuuse-kooreüraski püünispuude väljaveoga ning kahjustatud kuusikutes raietega üraski tõrjumiseks enne teist lendlusperioodi.
Saesaare hüdroelektrijaama paisu sild läbis põhjaliku rekonstrueerimise ning on taas ohutu nii matkajatele kui ka silda ületavale transpordile.
Ahja jõe paisul asuv sild oli oma senisel kujul vastu pidanud juba aastakümneid. „Minu teada tehti viimane suurem remont seal millalgi seitsmekümnendatel. Igatahes oli näha, et ajahammas oli silla kallal oma töö teinud. Silda autoga ületada oli ohtlik, kuid juurdepääsu elektrijaamale on vaja, et tagada jaama tõrgeteta töö. Mure oli ka jalakäijate pärast. Nägime, et silla üks pool muutus nii ohtlikuks, et sinna tuli igaks juhuks panna piirdeaed,“ selgitas olukorda elektrijaama omaniku, AS-i Generaator juhataja Jan Niilo.
Tööde käigus lammutati silla vana tekiplaat koos puittaladega, tehti betoonitöid, parandati sillasambad. Varasematele puidust talade asemele paigaldati metallist talad, lisaks sai sild uue puidust tekiplaadi. Vanad sillapiirded puhastati ning värviti.
Tööd toimusid käesoleva aasta veebruarist aprilli lõpuni. „Saime tähtajast varem valmis, ametlik lõpukuupäev oli 14. juuni,“ rõõmustas Niilo.
Silla rekonstrueerimisel tegi AS Generaator koostööd Riigimetsa Majandamise Keskusega. „Üle silla kulgeb RMK Taevaskodade matkarada ja silla kasutamine peab olema külastajate jaoks turvaline. On hea meel, et ühiselt panustades saime parandada silla väljanägemist ja turvalisust,“ märkis RMK looduskasutuse valdkonna juhatuse liige Kristjan Tõnisson.
Silla rekonstrueerimine maksis 76 230 eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitussummast 30% panustas RMK.
RMK Põlula kalakasvandus lasi sel kevadel veekogudesse kokku veidi enam kui 653 000 noorkala ja kalavastset. Täiendust said nii lõhe-, siia- kui ka tuuravarud.
RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre ütles, et kõige rohkem asustati siiga, aga nende puhul oli tegu alles vastsetega.
“Pärnu jõkke viisime 50 000 poolsiirdesiia vastset. Kui Pärnu lahes elab ka meres kudev siiavorm, siis poolsiirdesiig läheb kudemiseks Pärnu jõkke ja marja kalakasvatuseks kogume me just sealsetelt siigadelt,” selgitas Saadre.
Peipsi järves elutseva siiapopulatsiooni turgutamiseks asustati sinna 350 000 Peipsi siia vastset.
Esimest korda asustas Põlula kalakasvandus siiavastseid Väinamerre – Salinõmme ja Matsalu lahte. “Salinõmme lahte on varemgi siiga viidud, aga mitte meie kaudu,” täpsustas Saadre. ”Matsalu laht oli aga asustamiskohaks päris esimest korda.” Kokku asustati Väimamerre 168 000 siiavaststet.
Osa siiavastsetest jäid Põlula kalakasvatuskeskuse tiikidesse edasi kasvama ja neid asustatakse noorkaladena juba sügisel. “Siiga tuleks kindlasti kasvatada ja asustada palju rohkemgi, aga tegu on õrna kalaga, kellelt niiska ja eelkõige marja koguda keeruline. Emaseid kalu on isastest vähem, mari tuleb võtta kohe valmimise järel, sest siig ei kannata sumbas hoidmist. Meil on koostöö teadlastega, kes teevad kala kudemise ajal proovipüüke ja kellelt saame info, kui on aeg tulla marja võtma. Kui vaja, lähme ka üheainsa siia marja pärast kohale. Mis siis, et isendi kohta tuleb võib-olla vaid paarsada milligrammi marja, meile on see oluline,” kinnitas Saadre.
Merisiia asustamine Väinamerre on üks osa kliimamuutuste mõjudega kohanemise projektist LIFE SIP AdaptEst. Põlula kalakasvandus aitab selle projekti toel parandada veekogude ja nende elustiku seisundit.
Lõhet viidi sel kevadel nelja jõkke. Kõige enam kalu läks Pärnu jõkke, kuhu asutati 58 930 üheaastast ja 8 340 kaheaastast noorkala.
“Lõhet asustame Põlula meeskonnaga Soome lahe jõgedesse juba 1997. aastast. Selle ajaga on mitmetes lõhejõgedes populatsioon nii palju taastunud, et lõhe paljuneb seal juba ise. Kindlasti on abi ka kalakaitsest, mis on viimasel aastakümnel efektiivselt piiranud röövpüüki,” avaldas Ene Saadre heameelt olukorra paranemise üle.
Purtse jõkke asustati sel kevadel kokku 3 220 kaheaastast ja 9 990 üheaastast noorkala. Purtse jõe asustamine toimus Virumaa jõgede puhastamisele keskenduva LIFE IP CleanEST programmi toel. Jägala jõkke viidi 2 150 kaheaastast noorkala ning Valgejõkke 2 230 kaheaastast lõhet.
“Valgejõel on probleemiks Kotka paisust lagunemisel alles jäänud betoonlävi, millest kalad ei suuda üle ujuda. Kuni seal pole kalade liikumiseks paremaid tingimusi, pole Saadre hinnangul ülevalpool paisujäänuseid lõhel looduslikuks sigimiseks võimalust.
Lisaks asustati Narva jõkke 477 üheaastast Atlandi tuura noorkala. Ene Saadre lisas, et tuura kasvatamine on Põlula jaoks päris keeruline väljakutse, sest kalakasvandus saab oma vee lähedalasuvast allikast.
“Tuura jaoks on see vesi suvel liiga külm ja talvel liiga soe. See tähendab pidevat reguleerimist, aga saame hakkama,” lausus ta. RMK Põlula kalakasvatustalitus tegeleb Narva jõe tuura asurkonna taasloomisega alates 2019. aastast, viimasel kahel aastal projekti LIFE Baltic Sturgeon toel.
RMK Põlula kalakasvandus asustab kalu kaks korda aastas – kevadel ja sügisel, kui veekogude ja kalakasvanduse veetemperatuurid on sarnased. Asustatakse ainult sinna, kus looduslikud, asurkonnad on nõrgad või hävimisohus ja vajavad kalakasvatusliku taastootmise tuge.
RMK Põlula kalakasvandus on ainus kalavarude taastamisega tegelev riiklik asutus Eestis.
Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu nimetas riigi tulundusasutuse neljandaks juhatuse liikmeks Agne Aija, kelle vastutusvaldkonnaks on kesksed teenused.
Nõukogu otsus sündis RMK juhatuse esimehe Mikk Marran ettepanekul. Seni RMK-s tugiteenuseid juhtinud Agne Aija ametiaeg juhatuse liikmena algas 22. mail ja kestab 2027. aasta oktoobri lõpuni.
RMK nõukogu esimehe Kadri Landi sõnul on kesksed teenused RMK-s asutuse pikaajalisele edule kaasaaitav ja strateegiliselt oluline valdkond, kus lasub vastutus digitaalse transformatsiooni, finantside juhtimise, maakasutuse ja muude organisatsiooni kesksete teenuste eest.
“Nende valdkondade juhatuse tasemele toomine näitab, et organisatsiooni kesksed teenused on RMK arengu seisukohast sama olulised kui metsade majandamise, looduskaitse ja külastuskorralduse valdkonnad,” märkis Land.
Mikk Marrani sõnul muutuvad juhatuse taseme otsused organisatsiooni vaates laiapindsemaks. “Uues, juhatuse liikme rollis vastutab Aija infotehnoloogia, finantsjuhtimise, maakasutuse ja kinnisvara, kvaliteedijuhtimise- ja teabehalduse, õigus- ja hangete ning personaliteenuste eest.”
Marran lisas, et Agne Aija on tugiteenuste valdkonda arendades ja juhtides tõestanud end süsteemse ja visiooni omava juhina.
Alates 2022 aasta lõpust RMK tugiteenuseid juhtinud Agne Aija sõnul võimaldab juhatuse liikme amet panustada RMK arengusse laiemalt. “Kesksed teenused mängivad olulist rolli asutuse pikaajalises arengus. Soovin, et RMK käiks muutustega kaasas ning püsiks organisatsioonina, mis on eeskujuks teistele asutustele ja metsa- ja puidutööstuse sektori ettevõtetele,” lisas Aija.
RMK neljaliikmelise juhatuse esimees on Mikk Marran. Looduskasutuse valdkonna eest vastutab juhatuse liige Kristjan Tõnisson. Metsamajandamise valdkonna eest vastutab juhatuse liige Erko Soolmann ning kesksete teenuste eest Agne Aija.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) alustas riigile kuuluva metsa kohta andmete koondamist ühele platvormile, et leiaks andmeid hõlpsamini ning ülevaate saamine riigimetsa käekäigust oleks kasutajasõbralikum.
RMK juhatuse esimehe Mikk Marrani sõnul on usaldusväärsed metsaandmed eelduseks ja lähtekohaks metsanduses valikute üle arutamiseks ja otsuste tegemiseks.
„RMK hallata on ligi pool Eesti metsadest. Meil on tööl ligi 80 metsakorraldajat, kes inventeerivad ehk käivad füüsiliselt metsas ja koguvad metsa kohta regulaarselt värskeid andmeid. Lisaks on meil kasutada kaugseire ehk lennukite abil tehtud LiDAR-mõõdistus, et saada parim võimalik ülevaade riigimetsade olemist,“ sõnas Marran.
„Kui näiteks oma aastaaruandes kajastab RMK andmeid mingi konkreetse kuupäeva seisuga, siis nüüd astume sammu edasi ja anname avalikkuse ette meie operatiivandmed. Ehk niipea, kui andmed mingite näitajate kohta uuenevad RMK-sisestes infosüsteemides, on need ka avalikkusele kohe kättesaadavad. Platvorm uuendab paljusid näitajaid kord ööpäevas,“ selgitas ta.
Laiema konteksti loomiseks kuvab RMK platvorm esmalt ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO, 2020) ülevaadet metsasuse kohta maailmas tervikuna ning kitsamalt Euroopas. Eesti metsasus on 57%, mis annab maailmas 37. ja Euroopa pingereas 5. koha. Euroopas on metsasus kõrgem vaid Soomes, Rootsis, Montenegros ja Sloveenias.
Eesti metsade kohta tervikuna kogub ja omab andmeid Keskkonnaagentuur, kes kasutab selleks statistilist metsainventuuri (SMI). Selle põhjal (2022) on RMK hallata 46,3% Eesti metsamaast, ülejäänu kuulub eraomanikele. Kõige metsasemad maakonnad Eestis on Hiiumaa, Valgamaa ning Ida-Virumaa.
RMK kohta käivate andmete puhul on esmajärjekorras avaldatud kolm näitajat: hallatava maa jagunemine kategooria põhjal üldiselt ja maakonniti, metsamaa jagunemine peapuuliigiti ja maakondlikult ning metsamaa jagunemine vanusegruppide põhjal kümneaastase sammuga.
Majandatavat metsa on RMK-l 627 000 hektarit, kaitstavat metsa 431 000 hektarit ning muud maad (sood, veekogud jms) 332 000 hektarit. Võrdluseks, Eesti pindala kokku on 4,53 miljonit hektarit.
Peapuuliigi põhjal on riigimetsas enim männikuid, millele järgnevad kaasikud ja kuusikud. Vanusegruppide põhjal on jaotuses eristatud kaitstav mets ja majandatav mets.
Enamik graafikutest uueneb RMK koduleheküljel kord ööpäevas, seda juhul, kui RMK-l on metsade olemi kohta laekunud värskemat infot metsakorraldajatelt või kaugseirest.
Väljatöötamisel on juba ka järgmised graafilised vaated: eraldi peatükid metsade majandamise, looduskaitse, uue metsapõlve kasvatamise ja külastuskorralduse kohta. Need avaldatakse järgemööda samas keskkonnas valmimise järgselt.
Riigimetsa kohta käivaid andmeid kuvatakse paralleelselt ka Keskkonnaportaalis, mis on üks riiklik värav kõikidele keskkonnaandmetele, sh metsaandmetele. Keskkonnaportaalist saab ülevaate Eesti metsade kohta tervikuna.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kevadine puude istutusperiood on kulgenud soovitud tempos ning metsauuendamise tänavusest mahust on pool tehtud.